Leedu parlamendivalimiste esimeses voorus ligi veerandi häältest kogunud, praegu opositsiooni kuuluvad konservatiivid väljendasid soovi moodustada laiapõhjaline valitsus, et esindada võimalikult suurt osa riigi valijatest. Seejuures ei välista võidukas Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid (TS-LKD) koostööpartnerina ühtegi seimi pääsenud erakonda.
Leedu valimiste vahefiniši võitsid konservatiivid
«Üksmeelekoalitsioon, laiapõhjaline koalitsioon võiks katta suure hulga valijate ootusi,» selgitas eile pressikonverentsil TS-LKD esimees Gabrielius Landsbergis. «See tähendab, et valijad võivad tunda kutset tulla teises voorus hääletuskastide juurde ning otsida vastuvõetavaid kandidaate ja ideid, mida nad ehk esimeses voorus ei märganud.»
TS-LKD peaministrikandidaat Ingrida Šimonytė rääkis eile juba valitsuse kokku panemise printsiipidest, mis siis, et 25. oktoobril on ees veel teine hääletusvoor.
«Esiteks kaalume ministrikandidaate meritokraatia põhimõttest lähtuvalt. Kui mõni erakond suudab esitada suure avaliku usalduse ära teeninud inimese, siis ma isiklikult pean tähtsusetuks, kui see pole inimene, keda mina pakkusin, juhul kui avalikkus ja ma ise pean teise partei kandidaati paremaks variandiks,» vahendas BNS Šimonytė sõnu eilsel pressikonverentsil.
Mullu ka Leedu presidendiks kandideerinud Šimonytė avaldas ühtlasi lootust, et tulevases valitsuses on rohkem naisi kui ministripositsioonidel praegu.
Võiduhüüuks vara
Kuigi üleeile peetud esimeses valimisvoorus jagati Leedus vaid pisut enam kui pooled seimi 141 kohast – 70 kohta mitmemandaadilises üleriigilises valimisringkonnas ning ühemandaadiliste ringkondade 71 kohast kolm –, on konservatiivide seis teise vooru eel hea. Veel 68 lõpplahenduseta ringkonnast oli TS-LKD kandidaat esimeses voorus edukaim 54 ringkonnas.