Valitsus tahab kolmandate riikide tudengitele kohustuslikku õppemaksu

Toetust saavad taotleda välistudengid Eestit käsitleva uurimistöö kirjutamiseks. Fotol välistudengid Tartu ülikooli ees. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Valitsus plaanib alates järgmisest õppeaastast muuta kõigi kolmandate riikide üliõpilaste jaoks täieulatusliku õppetasu kohustuslikuks, vahendas «Aktuaalne kaamera».

Ülikoolidega seda muudatust aga arutatud ei ole ning rektorite nõukogu arvates vähendaks tasuta õppekohtade kaotamine talendikate spetsialistide jõudmist Eesti tööturule.

Tartu Ülikoolis õpib tänavu tasuta õppekohtadel 162 välistudengit, Tallinna Tehnikaülikool katab õppemaksu stipendiumiga 163 üliõpilasel. Uue seadusega peaksid kolmandate riikide tudengid oma õpingud aga Eestis ise kinni maksma, keskmiselt 1500 eurot semestris.

«See lausaline küsimine ja stipendiumite ära keelamine ei ole ülikoolidele päris vastuvõetav, sest meil on palju paremaid võimalusi reguleerida see sama tasu võtmine ja stipendiumite võimalik maksmine läbi halduslepingute. Muu maailm kasutab kõik seda süsteemi, et kõige talendikamad üliõpilased saada oma kooli, meelitatakse neid just kas madalama õppemaksuga või stipendiumiga või muu taolisega,» sõnas rektorite nõukogu liige Mait Klaassen.

Ülikoolid kardavad, et kohustuslik õppemaks peletaks talendikaid tudengeid Eestist eemale. See tähendaks ka spetsialistide puudujääki sektorites, kus praegu on oluline osakaal just välismaalastel.

«Näiteks IKT valdkonnas, kus meil on ka võetud kohustus järgneva kolme aasta jooksul umbes 30 protsendi võrra neid õppekohti suurendada. Mina arvan küll, et juhul, kui rakendub kohustus neid tasusid võtta, siis me ei suuda tõenäoliselt täita neid nõudeid, mis meilt, ülikoolilt nõutakse,» rääkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Kõrgharidusseaduse muutmine on osa siseministeeriumi kobareelnõust. Kui näiteks välistudengite töötamise piiramises arvestas valitsus ka ülikoolide seisukohaga, siis õppetasude osa tuli neile üllatusena.

«Kui minnakse muutma mingit seaduseelnõu, siis tavaliselt räägitakse läbi ka nende osapooltega, keda see seaduseelnõu puudutab. Seekord kahetsusväärselt eelnõu saadeti menetlusse enne, kui see meiega läbi räägiti,» ütles Klaassen.

Haridusministeeriumi andmetel algses eelnõus õppetasude muudatust polnud ning tekkis sinna ilmselt arutelude käigus murest, et tasuta kohad välistudengitele mõjutavad kehvasti eestikeelse hariduse andmist.

Õppetasu lauskohustuseks muutmist ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand heaks lahenduseks ei pea.

"Sellist muudatust võiks arutada küll, aga võiks olla ka mehhanismid, kus teatavatel juhtudel on erandid. Näiteks kus me ikkagi soovime, et meile tuleks välisspetsialistid, kes jäävad siia tööle. Näiteks IT-valdkond, kus meie eesmärk on suurendada lõpetajate arvu. Seda tegelikult on võimalik teha välistudengite arvelt ja teada on ka, et nad jäävad ülekaalukalt Eestisse tööle ehk meie kasuks makse maksma ja ärisid edendama," ütles Reimand.