Rita Ray paneb eestlaslikkuse unuma

Rita Ray Jazzkaarel esinemas. Foto: Liis Reiman

Fantastiline. Sellest sõnast piisab neile, kes ei malda edasi lugeda, kuid tahavad teada, missugune oli Rita Ray etteaste Vabal Laval.

Olen varem kuulanud mitu korda lauljatari esikalbumit «Old Love Will Rust». Plaadil kõlavad sinisilmse souli, suitsuse R&B ning diskosegused emotsiooniküllased lood, mis äratavad kõrva tähelepanu. Kuigi album on esimese väljalaske kohta meeldivalt hea, pean tõdema, et Rita Ray esinemine laivis koos oma bändiga oli veel parem, andes edasi midagi, mida tundsin albumil justkui puudu jäävat – emotsiooni ehedust.

Hoolimata noorest east on 23-aastane lauljatar suutnud luua meloodiaid, mis on võimelised kõnetama paljusid. Selleks ei pidanud ma istuma esireas, et tunnetada igat nooti, mis liikus Rita Ray hingest publikuni. Kuigi viibisin saalis kontserdi ajal küllaltki taga, avastasin mitmel korral, et keha õõtsub muusika järgi või löövad käed-jalad rütmi kaasa. Kontserdi lõppedes tõusis publik toolidelt püsti ning hakkas tantsima. Hea etteaste tänuks oldi nõus ka artistiga koos laulma.