Vaimude tund sajandivanuses saatkonnas

Heidi Sarapuu lavastuses «Treffpunkt – Berliin!» on üheks raamtegelaseks Egon Nuteri mängitud Lennart Meri. Fotol president koos oma Mõmmikuga, keda kehastab Toomas Tross. FOTO: Teet Malsroos Foto: Teet Malsroos

Tellimustööna sündinud tähtpäevalavastus «Treffpunkt – Berliin!» pidi esietenduma maikuus Berliinis, sest 15. mail 1920 kolis Eesti saatkond hoonesse, milles toimub Heidi Sarapuu näitemängu tegevus. Näidendi lõpulause Lennart Meri huulilt – «Saatkond on avatud!» – on aga saanud vahepealses viirusepaines hoopis uue tähendusvarjundi. Seetõttu on ka näidendi puändiks nagu tõrvatilgaks meepotti sokutatud pahaendeline sumin.

Siiski sobis «Treffpunkt – Berliin!» sügisene esietendus igati ka Variuse kodulavale Eesti Rahvusraamatukogus. Eks ole vaimude tund Eesti suursaatkonnas Berliinis niikuinii kujutlusmäng. Karmo Mende ja Mare Kõrtsini kujunduse detailidest hoovab pidulikkust, eriti kui pidulauakatetest saavad Eesti lipu värvid.

Tegelased, kes sel meenutuste näitelaval kohtuvad, on vanad hääd tuttavad Variuse repertuaarist – stammkunded! Kõigepealt Egon Nuteri Lennart Meri oma meeleolukate lapsepõlvemälestustega. Härra presidendist kujuneb ajaülene raamtegelane. Paralleelselt püsib Variuse mängukavas lavastus «Lennud» (2017). Peeter Kaljumäe jätkab Eduard Vilde rolli, mõtliku ja veidi väsinud saadikuväärikusega, rollis ei puudu huumorinoodid. Variuse teatri süstemaatilist tegelemist Vildega on kena kõrvutada praegu Vilde muuseumis mängitava Urmas Vadi autorilavastusega «Millest tekivad triibud?» (Eesti Draamateater). Püsib ju Variuse mängukavas ka särav lavastus «Wilded», kus kõrghetkeks võrratu stseen «Pisuhännast».