Mosambiigi äärmuslust kütavad tagant erinevate osapoolte huvid

Mosambiigi maavaradest rikka põhjaosa üle püüavad kontrolli haarata islamiäärmuslased rühmitustest Ansar al-Sunna, millel on üha tihedamad sidemed ka ISISega. Foto: Erakogu/javier Brandoli

Kogu Aafrika mandril üha hoogsamalt leviv islamiäärmuslus ähvardab sütitada ühes maailma vaesemas, ent maavarade poolest rikkas piirkonnas nälja- ja ususõja, millesse on otsapidi segatud Vene palgasõdurid ja maailma juhtivad naftakompaniid.

Suurele osale maailmast paistab Aafrika kauge ja vaene manner. Ent maailma suurjõudude, näiteks Hiina jaoks, kes alustas kogu mandri ambitsioonikat majanduslikku koloniseerimist juba kümnendi eest, on tegemist rikka piirkonnaga, mille maapõues leidub külluses gaasi ja naftat, maapinnal puitu ning ookeanides kalu. Aafrika on justkui suur laohoone, mida saab ekspluateerida, ja võitlus õiguse nimel seda teha on tuline.

USA president Barack Obama püüdis oma teisel ametiajal seista Hiina tegevusele vastu ja leida Aafrika riikide seast liitlasi, aga praeguse presidendi Donald Trumpi administratsioon on lõhet Musta Mandri riikide ja USA vahel hoopis suurendanud. Seda mitte niivõrd oma kaubanduspoliitikaga, kuivõrd rassistlike rünnakute ja arenguabi kärpimisega. Ja nüüd on pildile ilmunud kolmas hiiglane, vähemalt sõjaliselt. See on Venemaa, kes püüab naasta Aafrikasse nagu külma sõja aegadel.