Perearsti nõuandetelefonile on sel aastal tehtud ligi veerand miljonit kõnet

Perearst. Foto on illustreeriv. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tänavu on perearsti nõuandetelefonile tehtud üle 220 000 kõne, mida on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 26 protsenti rohkem. Peamiselt soovitakse küsida näiteks vererõhuprobleemide ja erinevate ravimite kohta.

«Helistamise statistika paljastab, et naised on igas vanusegrupis aktiivsemad nõuandetelefonile helistajad kui mehed. Kokku teevad naised ligi 65 protsenti kõnedest,» kommenteeris perearsti nõuandetelefoni teenusejuht Klarika Kallikorm-Rannamets.

Märtsis alanud koroonapandeemia on kõnede arvu hüppeliselt kasvatanud, päevas helistatakse nõustajaile keskmiselt 700–800 korda. Enim kõnesid tehakse nädalavahetusel ning pühade ajal, mil perearstikeskused on suletud. Peamised probleemid perearsti nõuandetelefonile pöördumiseks on palavikumured, vererõhuprobleemid, valu ning küsimused allergiate, traumade ja ravimite kohta. Veel helistatakse ka laiemalt meditsiini puudutavate ja elukorraldusliku laadi küsimuste osas, vahendati pressiteates. 

Alates käesoleva aasta jaanuarist saavad inimesed nõuandetelefonilt ka isikustatud nõustamist. Kallikorm-Rannametsa sõnul oli aasta alguses isikustatud nõustamise kasutamine tagasihoidlik, kuid viimastel kuudel on hakatud seda teenust aktiivsemalt kasutama.

«Kindlasti on koroonatestile suunamise võimaluse lisandumine alates juulist isikustatud teenuse mahtu iga kuuga järjest kergitanud ja ilmselt ei ole selles osas veel lagi käes,» ütles Kallikorm-Rannamets. Kokku on isikustatud nõustamist sel aastal kasutatud ligi 2600 korral, millest pea 2000 kõnet on tehtud viimase kolme kuu jooksul. Nõuandetelefonil saab nõu küsida nii eesti kui vene keeles. Sellest aastast on lisandunud ka ingliskeelse konsultatsiooni võimalus iga päev kella viiest-seitsmeni.

Tänasest algab Haigekassa üle-Eestiline kampaania «Ära aja endale kärbseid pähe. Küsi parem nõu», mille eesmärk on suurendada elanikkonna teadlikkust numbrist 1220, et inimesed teaksid millal ja milliste tervisemuredega perearsti nõuandetelefonile pöörduda.

«Parem teadlikkus aitab inimestel selgust saada, kas tal on vajadust ootamatult tekkinud tervisemurega kuskile pöörduda või saab ta kergemate sümptomite leevendamisega esmalt kodus hakkama.»