ELi ühtse reisiprotokolli ideed ei võeta Eestis puhta kullana

Ühtse reisiprotokolli idee on leidnud erinevat vastukaja, kuid lennuliikluse ja reisimise jätkumist peavad prioriteediks ka protokolli suhtes skeptilised ametnikud ja instantsid. Foto: FRANCIS R. MALASIG/EPA

Läinud nädalal saatsid mitme lennundusorganisatsiooni juhid nii liikmesriikidele kui ka Euroopa Komisjonile ettepaneku kehtestada ELis ühtne reisiprotokoll, mis asendaks karantiini sihtriigis reisieelse testimisega lennujaamades. Praegu ei tundu idee reisibüroodele ega ka terviseekspertidele päris meeltmööda olevat.

Ettepaneku eesmärk on lubada lennata vaid neil, kelle koroonatest on negatiivne. Täpsustatult soovitakse viia sisse ühtne riskihinnang ja sihtkohtade värvikodeerimine, milles eri piirkonnad kuulutataks roheliseks, oranžiks, punaseks või halliks. Kahes viimases kategoorias oleks koroonatest nõutud enne lennukisse lubamist, kusjuures test võiks olla tehtud kas reisi eel (off-airport) või lennujaamas, kuid eelistatavalt enne terminali sisenemist.

Eesti terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul ei anna selline meetod sajaprotsendilist kindlust, et haige inimene lennukisse ei satu. «Lennul ja ka vahetult pärast lendu võib nakkusekandja ikka positiivseks muutuda. Küll aga usun, et selline korraldus aitab maandada riske, et nakkusohtlikud inimesed riigist riiki rändavad,» leiab Härma.

Kui selline reegel või võimalus luuakse, tuleks Härma sõnul kindluse mõttes pärast testimist oma tervist jälgida ning vältida mittevajalikke kontakte baarides, restoranides ja rahvarohketel koosviibimistel. «Terviseametil on korduvalt olnud kogemusi inimestega, kes pärast reisi esimese testiga on veel negatiivsed, kuid juba seitsmenda päeva testiga osutuvad positiivseks,» selgitas Härma. Terviseameti silmis on seetõttu kindlaim viis nakkuse leviku tõkestamiseks lähikontaktide vältimine.