Mart Kivastik: kui mõistus maha jätab, pole taevast abi

Mart Kivastik Foto: Erakogu

Viimane kõige jaburam uudis, mis ma kuulnud olen, pärines Jõgevalt. Mitte et jõgevalased selles süüdi oleks, aga riik ehitab sinna kirikut, kirjutab kirjanik Mart Kivastik. 

Eelmisel aastal anti selleks 400 000 eurot ja sellel lisatakse veel terve miljon. Pole vaja öeldagi, et Eestis on riik ja kirik viimased sada aastat olnud eraldi. See on asja üks külg, mis on küllaldane põhjus, et riik kirikuid ei ehitaks. Teine külg on hullem. Kui riik ehitab kirikuid, siis võib arvata, et keegi valitsusest on nii paduusklik, ja sellist valitsust ei saa enam usaldada. Kust me teame, mis ideed inimesel tekivad? Kui ta peas toimub asju? Peaks siiski olema mingisugunegi psühhiaatri või kas või perearsti tõend, et kodaniku mõistus on korras, sest valitsuste otsustel on tavaliselt hind igas mõttes. Ja nii rikkad me ka ei ole. Ega Ostap Bender ilmaaegu ei küsinud, palju maksab oopium rahvale. Tuleb välja, et vähemasti esialgu poolteist miljonit, ja see on vaid kahe aastaga raisatud raha. Tartu toomkirikut ehitati kakssada aastat, enne kui see maha põles, nii et raha loobiti otse tulle. Sest usk on pime! Kiriku ja riigi koosvalitsemise tagajärgi pole vaja kaugelt otsida, Venemaa on meil kohe kõrval. Venelased võiks olla rikas rahvas, kui suurem osa raha ei kuluks pommidele, ülejäänu eest korraldatakse paraade. Sest nad ikka veel usuvad, lisaks jumalale ka oma impeeriumi, tsaari ja tont teab veel millesse. Venemaa järel või siis ees on kogu islamimaailm, millest pole mõtet rääkidagi. Kust otsast ka ei vaata, kõik need on tagurlikud, ebademokraatlikud, ajale jalgu jäänud riigid. See võiks ju olla puhtalt nende siseasi, kui nad poleks ülejäänud maailmale nii ohtlikud. Nad ju tegutsevad jumala nimel! Ja jumal, kui kenasti paluda, lubab kõike. Võid vaenlase tükikesteks raiuda ja kilekotti toppida, võid plutooniumiga mürgitada, võid ennast koos teistega õhku lasta, siis on järgmises elus ette nähtud seks Marilyn Monroega. Oleme ausad, kes ei tahaks? Samas on nende päris majandus nii hädine, et kui neil naftat ja gaasi poleks, sõltuks nad endiselt eeslitest. Kas me ikka tahame sellist riiki? Miskipärast tundub, et me olme juba sinna teel.