Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Kohtla-Järvel sirgub nüüdsest Ukraina-Eesti sõprustamm

Copy
Ukraina-Eesti sõprustamme istutamine Kohtla-Järve kivisesse pinnasesse polnud lihtne, ent oli sellest tulenevalt seda meeldejäävam. Fotol Vladimir Potapenko,  Bogdan Tšikalski, Galina Maljarova, Vira Konõk ja Tatjana Ivuškina.
Ukraina-Eesti sõprustamme istutamine Kohtla-Järve kivisesse pinnasesse polnud lihtne, ent oli sellest tulenevalt seda meeldejäävam. Fotol Vladimir Potapenko, Bogdan Tšikalski, Galina Maljarova, Vira Konõk ja Tatjana Ivuškina. Foto: Teet Korsten

Eilsest, 10. oktoobrist, sirgub Kohtla-Järvel lõuna mikrorajooniga piirneval muruplatsil Ukraina ja Eesti sõprust ning koostööd sümboliseeriv tammepuu.

2003. aastast Eesti Ukrainlaste Kongressi juhtiv Vira Konõk rääkis Postimehele, kuidas sündis tammepuude Eesti eri linnadesse istutamise idee. 2018 sai Eesti Vabariik 100aastaseks, aga samas möödus ka 120 aastat esimese ukrainlaste organisatsiooni loomisest Eesti alal. Nimelt lõid ukrainlastest Tartu ülikooli tudengid 1898. aastal oma organisatsiooni Hromata. Ukrainlaste Kongress teavitas siis kõiki Eesti linnavalitsusi oma ideest ja esmalt pöörduti nende omavalitsuste poole, kus on oma ukrainlaste organisatsioonid.

Esimesena vastati üleskutsele Rakverest ja esimene Ukraina-Eesti sõprust tähistav tamm saigi mulda ses omaaegses kreisilinnas. Järgmisena istutati puud Viljandis, Tartus, Valgas ja Türil.

«Ehkki 2018. aasta on läbi, leidsime, et toredat projekti peaks jätkama. Miks valisime just tamme? Tegu on tugeva puuga, mis ajab oma juured laialt ja sügavuti pinnasesse, kus kasvab. Meie, ukrainlased, kes Eestis elavad, oleme samuti oma juured sügavuti siinsesse pinnasesse kasvada lasknud. Me ammutame Eesti maast jõudu ja samal ajal anname ka ise midagi Eestimaale. Tegu on väga sümboolse puuga, mis elab kaua ning on vastupidav,» rääkis Vira Konõk.

Kõikidel varasematel tammeistutamisüritustel on kohal viibinud linnapead, aga Kohtla-Järve meer Ljudmila Jantšenko paraku pidulikul sündmusel ei osalenud. Kohtla-Järve kaasmaalaskonna Dva Koljarõ juht Tetjana Ivuškina räägib, et pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2014. aastal pole ukraina kollektiivid linna üritustele enam nõnda ootatud, kui olid varem.

Ivuškina seostab seda sellega, et väga suur osa Kohtla-Järve valijaskonnast on Vene propagandakanalite mõjusfääris ja linna valitsejad kas teadlikult või alateadlikult arvestavad sellega.

Kokku istutas sõprustamme Kohtla-Järvel kuraditosin inimest. Lisaks Dva Koljarõ inimestele ja ukrainlastele Tallinnast, oli kohal Narva kaasmaalaskonna esimees Galina Maljarova ning Ida-Virumaa rahvuskultuuride ümarlaua juht Aleksandr Dusman.

Vira Konõk kiitis Tetjana Ivuškina ennastsalgavat tööd Kohtla-Järvel ukraina seltsielu edendamisel ja tõdes, et Kaevurilinnas on see praegu keeruline – nagu oli keeruline linna poolt eraldatud platsil ülimalt kivisesse pinnasesse tammeistikule auku kaevata. «Aga ukrainlaste, eestlaste ja juutide ühine visadus viis sihile,» kiitis Konõk.

Pärast tammeistutamist toimus südamlik koosviibimine kohalikus Ukraina muuseumis, kus laud oli kaetud ukrainapäraste delikatessidega.

Tagasi üles