Vimkadega musterlaps: kohtusüsteemi pea kohal kirvest ei ripu, aga arenguruumi on

Euroopa Komisjoni õigusraporti järgi on Eesti kohtusüsteemi kõige suuremad murekohad ettevõtjate madal usaldus kohtusüsteemi sõltumatusse ning kohtunike ametisse määramise protsess. Foto: Eero Vabamägi

Euroopa Komisjoni õigusriigi raporti Eesti peatükk oli esimesele seesugusele raportile kohaselt sissejuhatav ja kirjeldav. Siinse kohtusüsteemi peamiste murekohtadena toodi esile ettevõtjate umbusku kohtusüsteemi suhtes ning kohtunike edutamisega kaasnevaid lahkhelisid. Eesti eksperdid seadsid needki etteheited kohati kahtluse alla.

«Ma arvan, et oleme saanud endale jällegi sellise musterlapse maine,» võttis Tartu Ülikooli riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay üle-eelmisel nädalal ilmunud raporti kokku, tunnistades samas, et esimese omataolise raporti kohta jäi see pigem kirjeldavaks. «Õigusriigi kehtimine on Euroopa Liidu tasandil olnud pikalt probleemiks ja ei saa salata, et riigid, kus on kõige enam probleeme, on Ungari ja Poola. Kindlasti on nende raportite eesmärk hinnata õigusriiklust kõikides riikides, et ei tekiks muljet, nagu oleks kaks riiki süüdi ja siis teistel on valged vestid.»

Ja tõepoolest, ega komisjonil Eestile suuri etteheiteid ei olegi. Mõned siiski on. Olgu kohe mainitud, et mõned Eesti ühiskonna sisesed suurimad pahameeleallikad, nagu protsesside kestus ning kohtumaterjalide ja -istungite avalikkus, said hoopis kas meeldiva komplimendi või ei leidnud üldse märkimist.