VIDEO ⟩ Jüri Ratas: Eestil on kriisis läinud seni paremini, kui võisime kevadel karta

Peaminister Jüri Ratas Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Täna Keskerakonna volikogu uue esimehe valimisel pidas peaminister Jüri Ratas kõne. Ratase sõnul oli pärast erakordselt kiiret majanduslangust kevadel näha suve jooksul mõõdukat optimismi ja taastumise märke. Sügise saabumisel aga hakkas nakatumine taas tõusma ja majanduse taastumise kiirus kaotas hoogu. 

Alustan oma tänast pöördumist teie poole tänusõnadega heale Kerstile. Aitäh Sulle selle töö eest, mida oled viimase nelja aasta jooksul Eesti Keskerakonna volikogu esimehena teinud. Võtsid selle vastutuse enda kanda rasketel hetkedel 2016. aasta oktoobris ning täitsid seda väärikalt ja toimekalt nii toona opositsioonierakonna volikogu juhtides kui ka hiljem kahe valitsuse ajal. 

Selle aja jooksul on kindlasti panustatud tublisti volikogu komisjonide töö elavdamisse ning neile veelgi suurema sisu ja vastutuse andmisse. Samuti on volikogul olnud selle aja jooksul väga kaalukas roll erakonna oluliste dokumentide koostamisel ja väljatöötamisel. Olgu need siis kohalike ja Riigikogu valimiste ajaks valminud valimisplatvormid või meie erakonna uus programm.

Samuti oleme tema juhtimisel Keskerakonna volikogus koostanud ja võtnud vastu mitmeid märgilisi avaldusi näiteks majandus- ja sotsiaalpoliitika kohta, aga ka e-valimiste ja Euroopa taaskäivitamise kava teemal. Näeme, et täna saab meie erakonna volikogu endale uue juhi. Samas olen täiesti kindel, et võime Kersti peale loota ka edaspidi ning saame tema tuge, poliitilist tunnetust ja kogemusi jagada ka uue volikogu juhtkonnaga ning loomulikult jätkub meie hea koostöö tema juhitavas Keskerakonna Riigikogu fraktsioonis. 

Auväärt kuulajad!

Selle mõtte juurest ongi hea jätkata 2021. aasta Eesti riigieelarve eelnõuga, mille valitsus andis seaduse kohaselt Riigikogule üle möödunud nädalal. Kindlasti oli see üks keerulisemaid riigieelarve koostamise protsesse meie lähimas minevikus. Samaaegselt pidime tegelema ka järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia kokkupanekuga, mis lükkus keerulise ja ennustamatu majandusolukorra tõttu tavapäraselt kevadiselt ajalt just eelarve koostamisega samale ajale.

Eesti ja kogu maailm on koroonaviiruse leviku ja seda piiravate meetmete tõttu palju muutunud. Meil on tulnud tegeleda oma inimeste elu ja tervise eest seismisega, kuid samal ajal pingutada ja panustada ka sellesse, et meie majanduse käsi käiks hästi, meie inimestel oleks tööd ning ettevõtted tuleks raske olukorraga toime.

Pärast erakordselt kiiret majanduslangust kevadel nägime suve jooksul mõõdukat optimismi ja taastumise märke. Sügise saabumisel aga hakkas nakatumine taas tõusma ning majanduse taastumise kiirus kaotas hoogu.

Eestil on kriisis läinud seni siiski paremini, kui võisime kevadel karta. Tegime riigi ja ühiskonnana pingutusi ning astusime vajalikke samme, kuid pole põhjust arvata, et taastumine kriisieelsele tasemele saab olema kiire. Asutuste ja institutsioonide prognoosid erinevad üksteisest päris palju ning on võimalik, et mõnes majandusharus võib suurem langus oodata alles ees. Riigi panus taastumiseks kindlustunde loomisel siin ülioluline, et suudaksime tagada kaasava, kestliku ja kiire majanduskasvu.

Head sõbrad!

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude mahtu umbkaudu 11 miljardit eurot. Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro. Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis.

Neid numbreid, protsente ja parameetreid võib siin loetleda veel pikalt, aga peame nende kõigi taga nägema ka Eestimaa inimesi ning nende käekäiku. Seepärast seadsime valitsuse poolt 2021. aasta riigieelarve sihiks seljatada targalt, turvaliselt ja jõukohaselt koroonakriis nii majanduses kui ka tervishoius, et meie inimeste elujärg paraneks ja majandus kasvaks.

Üks väga oluline fookus uue aasta eelarves peabki seepärast olema meie tervishoiusüsteem ja võimekus ning valmisolek kriisidega toimetulemiseks. Järgmisel aastal on tervishoiule nähtud ette kokku üle 1,76 miljardi euro. Parandame oma võimekust nakatumisi tuvastada, nakkuse levikut jälgida, haigestunuid ravida ja panustame, et tervishoiusüsteem oleks veelgi vastupidavam. 

Kindlasti on olulised veel läbirääkimised Euroopa Komisjoniga terves Eestis haiglatesse investeeringute tegemiseks ning sealhulgas ka Tallinna Haigla rajamiseks. Samuti algatasime Eesti Varude Agentuuri loomise, mis koondaks tsiviilkriisiga toimetulekuks vajalike toidu-, ravimite-, isikukaitsevahendite ja esmatarbekaupade varud.

Väga märgiline on tuleva aasta panus nutikasse arengusse, teadus- ja arendustegevusse ning rohe- ja digipöördesse. Kui tahame elada järjest paremini, siis peame selle kõigega tegelema. 2021. aasta riigieelarves suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra ja jõuab seeläbi kauaoodatud ühele protsendile SKPst.

Kallid erakonnakaaslased!

Eesti Keskerakonna jaoks on alati pööranud palju tähelepanu ka sotsiaalvaldkonnale. Sotsiaalkaitsele on järgmise aasta eelarves kavandatud ligi 2,46 miljardit eurot. Loomulikult tähtsustame sellega ka meie eakate väärikat vanaduspõlve ja pensionäride paremat toimetulekut. Kui kümne aastaga on keskmine palk kasvanud pea 80 protsenti, siis pensionid samal ajal vaid alla 47 protsendi. 

Kuigi majandusolukorra tõttu jääksid pensionid tuleval aastal samaks, otsustasime panustada ka sellesse, et tõsta vanaduspensioni keskmiselt pea 20 euro võrra. Sellest 16 eurot on baasosa tõus, millele lisandub täiendav pensionilisa iga lapse eest. Samuti soovime tõsta aastaid samana püsinud rahvapensioni 30 euro võrra.

Loomulikult pöörame 2021. aastal tähelepanu veel paljudele teistele valdkondadele, nagu rohetehnoloogiate arendamine, riigi digivõimekuse tugevdamine, teede ja muu taristu parandamine ning omavalitsuste ja maapiirkondade toetamine. Sugugi vähem tähtis pole ka see, et järgmisele aastale läheb Eesti taas vastu aegade suurima kaitseeelarvega ning selle kõrvalt panustame tublisti ka siseturvalisuse arengusse.

Armsad sõbrad!

Soovin teile kõigile edu ja jõudu. Seda nii tööks omavalitsustes, Riigikogus ja valitsuses, kui ka kõigis meie piirkondades, komisjonides ja kogudes. Meie kõigi ühisest tööst sõltub see, kuidas õnnestub meil Eesti Keskerakonna ideid ja maailmavaadet ellu viia ning sellega kõigi Eestimaa inimeste heaolusse panustada.

Soovin teile häid mõttevahetusi ning loomulikult õnne ja edu täna selguvale uuele Eesti Keskerakonna volikogu juhtkonnale.

Jõudu Eesti Keskerakonnale!

Jõudu Eestile!