18 liikursuurtükki läheb riigile kokku maksma 83 miljonit eurot, mis sisaldab ka väljaõpet instruktoritele ja hoolduspersonalile, eritööriistu ja varuosi. Lisaks hangitakse evakueerimistankid ja soomustatud mobiilsed juhtimispunktid. Kuigi K9-suurtükid ise nii palju ei maksa, tuleb nad üle värvida Eesti kaitseväe laigulise mustriga, paigaldada kaitseväega ühtivad sidesüsteemid ja teha veel lisamodifikatsioonid, mistõttu kaitseinvesteeringute keskuse sõnul kerkib lõpphind 80 miljoni kanti. «Sellise võimekuse planeerimine on väga kompleksne. Suurtükk on ainult üks osa, teine osa on kogu see sidesüsteem, teiseks vigastada saamise korral on vaja puksiirtanke, raskeveotreilereid, et süsteemid siia tuua. Koos sellega käivad kaasas taristuprojektid. Täna ei ole kaitseväes sellist remondihalli, kuhu see K9 sisse mahub, need tuleb ka ehitada ja kulusse sisse arvutada,» kommenteeris riigi kaitseinvesteeringute keskuse soomustatud sõidukite ja tehnika kategooria juht Ivar Janson.