/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
/nginx/o/2018/05/03/7821816t1h629e.jpg)
Rahandusministeerium plaanib käibemaksureeglites muudatust, mis teeks Tallinnale tasuta ühistranspordi pakkumise üle neljateist miljoni euro kallimaks.
Käibemaksumuudatus teeks Tallinnale tasuta ühistranspordi pakkumise palju kallimaks
Tallinnas korraldab bussi-, trammi- ja trollivedu Tallinna Linnatranspordi AS. Linnakassast saab ettevõte tänavu üle 70 miljoni euro, kusjuures käibemaksu selle summa pealt ei tasuta, vahendavad ERRi raadiouudised.
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk selgitab, et käibemaksu tuleb maksta niisuguse toetuse pealt, mis on otseselt seotud teenuse või kauba hinnaga. Näiteks kui linn annaks põllumehele miljon eurot, et see müüks kartuleid poole odavamalt, siis tuleb riigikassasse maksta 200 000 eurot käibemaksu.
Sirje Pulga sõnul on selline säte ka käibemaksu direktiivis, kuid praegu on seadusega antud rahandusministrile volitus kehtestada vastav kord. «Selle korra kohaselt ei maksustata kõiki hinnaga otseselt seotud toetusi, vaid sõltub sellest, kuidas see on riigieelarves või kohalikus eelarves kirja pandud,» selgitas Pulk.
Niisiis tõlgendavad erinevad riigiasutused ja omavalitsused käibemaksureegleid erinevalt. Ühed tasuvad ühistranspordi eest makstes käibemaksu, teised ütlevad, et toetus pole otseselt piletihinnaga seotud ja jätavad käibemaksu tasumata. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb nüüd ministri 16 aasta vanune määrus kehtetuks tunnistada ja see seadusepügal, mis määruse üldse ette nägi, seadusest välja võtta.
«Me kavandame seda muudatust teha 2022. aastast, et siis saaks eelarves sellega arvestada,» sõnas Pulk.
Riik peaks hakkama käibemaksu tasuma raudtee-, laeva ja lennuliikluse toetamise, samuti maakondlike bussiliinide toetamise eest, kokku umbes 19 miljonit eurot aastas. Veel 15,6 miljonit käibemaksueurot peaks rahandusministeeriumi hinnangul lisanduma kohalikelt ühistranspordi toetustelt.
Novikov: kannataks ühistranspordi kvaliteet
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov nentis, et aastas tähendaks see näiteks Tallinna puhul 14,6 miljonit eurot täiendavat kulu. Novikovi sõnul on ebaõiglane, et see käibemaks, mida peab lisaks maksma riik, liigub sisuliselt ühest riigi taskust teise. Aga see, mida maksab omavalitsus, liigub linnakassast riigikassasse ehk siis linn doteeriks riiki summas ligi 15 miljonit eurot.
Novikov lisab, et rahandusministeeriumi plaan on ka juriidiliselt vale. Linn püüab ministeeriumile selgeks teha, et toetus, mida nad Tallinna Linnatranspordi AS-ile maksavad, pole kuidagi seotud bussi- või trammipileti hinnaga ning sestap ei saa selle pealt ka käibemaksu nõuda. Novikov lisab, et kui linn peab tõesti hakkama käibemaksu tasuma, kannatab sellest ühistranspordi kvaliteet.
«See konkreetselt lööb Tallinna maksumaksja pihta ja seab Tallinna linna raskesse seisu. Poliitiliselt võib see olla kellelegi kasulik, kuid üldiselt ma arvan, et see on lubamatu. Ma pöördun ka valitsuse ja riigikogu poole – palun mõelge, mida te teete,» ütles abilinnapea.