Soome rahudelegatsioon lahkus Tartust vastakate tunnetega

Soome rahudelegatsioon: istuvad Väinö Voionmaa, Juho Vennola, Juho Kusti Paasikivi (juht) ja Väinö Kivilinna, seisavad Alexander Frey, Väinö Tanner ja Rudolf Walden. Foto: Työväen Arkisto

Erinevalt Eestist ei saa Soome öelda, et soomlaste 1920. aasta Tartu rahu kehtiks endiselt. Pärast seda võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahes sõjas ning sõlmis Moskva rahu 1940. aastal ja Pariisi rahu 1947. aastal, kirjutab Helsingi ülikooli poliitilise ajaloo professor Kimmo Rentola.

Sada aastat tagasi, 14. oktoobril 1920 allkirjastati Tartu rahu Soome ja Nõukogude Venemaa vahel. Selles kinnitati piir riikide vahel ning lepiti kokku Soome iseseisvumisega seotud asjakorraldustes – omandit, kodakondsust ja muid asju puudutavates küsimustes. Juba varem samal aastal olid Eesti, Läti ja Leedu sõlminud sarnased lepingud.

Soome parempoolsed nimetasid lepingut «häbirahuks», sest peale Petsamo ei saadud ühtegi uut maa-ala. Idakarjalased jäid Venemaale. Repola nimismies, nooruke Bobi Sivén lasi ennast jaanuaris 1921 maha, protesteerides nii piirkonna loovutamise vastu. Temast tehti märter.