Paljudele mõjus müüri langemine ja kahe Saksamaa ühinemine hirmutavalt, sest keegi ju ei teadnud, mis saab edasi, kõigega tuli alustada nullist. «Teie olite ju samas olukorras, kui Eesti sai vabaks, Nõukogude Liidus kehtinud reeglid kadusid, tuli leida uus suund. Meil nõudis see kõik jõudu nii isiklikul tasandil kui ka peredes – et jääda kokku, tulla toime äkki tekkinud tööpuuduse tingimustes.»
Koos muutustega kinnistus proua Hohmanni jaoks aga ka põhimõte: võta vastu uusi väljakutseid ja jää uudishimulikuks. «Kui ei oleks tulnud kahe Saksamaa ühinemist, uuriksin ma suure tõenäosusega praegu ülikoolis ingliskeelset kirjandust ja Shakespeare’i,» tõdeb ta. «Oli ju täielik juhus avastada, et saan kandideerida meie riigi välisteenistusse. Tegelikult tahtsin lihtsalt vaadata, kuidas näevad välja lääne tööturu võimalused, ja isegi pärast positiivset vastust ei tulnud veel pähe mõtet, et see tähendab riigiametnikuks saamist.»