LGBT+-filmid võidavad tähelepanu

Monica Zanetti film «Ellie ja Abbie (ja Ellie surnud tädi)». Foto: Rhiannon Hopley

LGBT+-teemaliste filmide festival Festheart toimub kohalike poliitiliste võimude kiuste Rakveres juba neljandat aastat. Filmipidu on sel aasta suurem kui kunagi varem ja algas tegelikult juba läinud nädalavahetusel Tartus, kus esimest korda näidati ära kogu festivaliprogramm.

Peakorraldaja Keio Soomelt, kes on eelnevatel aastatel pidanud Rakvere konservatiivsete linnavõimudega rahastuse pärast kõvasti vägikaigast vedama – on nad siis toetusest üldse ilma jäänud või on eraldatud küsitud 1500 asemel vaid 300 –, kiidab, et Tartus on vastuvõtt soe ning Elektriteatri tegijatega suurepärane koostöö.

Ometi alustasid nad koos festivali idee autori ja kunstniku Teet Suurega neli aastat tagasi Rakveres just seetõttu, et ka väiksema linna LGBT+-huvilistel oleks koht, kuhu kokku tulla. Tallinnas ja Tartus on ju võimalusi kogukonnaga kokkusaamiseks niigi. «Rakveres on rohkem nagu see «only gay in the village»-variant,» ütleb Soomelt. Rakverre jääb festival edasi, kuid sellest aastast on koduks ka Tartu.

Hoolimata kiusajatest on publiku hulk ja ka mitte LGBT+-kogukonda kuuluvate inimeste huvi festivali vastu iga aastaga kasvanud. «Esimesel aastal oli sensatsioon, aga nüüd on hakatud rääkima rohkem filmidest endist,» rõõmustab peakorraldaja. «Lisaks oleme jõudnud täna selleni, et levitajad pakuvad meile ise filme, mitte me ei pea nende ukse taga koputama.»

Olles näinud LGBT+-teemalisi filme mitmel aastal nii Berlinalel kui Cannes’is, võib öelda, et Festheartil on õnnestunud kätte saada väga väärt ja mitmekesist kraami. Suurtest nimedest on kavas Muumitrollide looja Tove Janssoni eluloofilm «Tove Janssoni rääkimata lugu» (rež Zaida Bergroth) ning François Ozoni, kehalisuse ja seksuaalsuse teemasid armastava prantslase «Suvi 85». Mõlemad linateosed jõuavad oktoobris ka kinolevisse.