Eerik-Niiles Kross: NATO-Venemaa konflikt pole Mägi-Karabahhis välistatud

Eerik-Niiles Kross Foto: Tairo Lutter

Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise konflikti väljavaateid analüüsib julgeolekuekspert ja riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (RE).

Alates 1988. aastast enamasti madalapingeliselt kestnud Armeenia-Aserbaidžaani konflikt on eskaleerunud täiemahuliseks sõjaks. Tänaseks juba kümme päeva kestnud lahingud on ohvriterohkemad eelmisest, kaks aastat väldanud nn Nagorno-Karabahhi sõjast aastail 1992–94. Kuigi ohvritega relvakokkupõrkeid ja mõnepäevaseid lahinguid on Aserbaidžaani-Armeenia kontrolljoonel tulnud Venemaa vahendatud 1994. aasta vaherahust saadik ette pea igal aastal ja 2016. aasta aprillikuiseid kokkupõrkeid kutsutakse koguni neljapäevaseks sõjaks, on praegu toimuv märkimisväärselt tõsisem. Seda nii puhtsõjalises kui ka regionaalse julgeolekutasakaalu ja piirkondlike suurvõimude võimaliku edasise käitumise plaanis. Käimasoleva sõja tulemused on tähtsad mitte ainult otsestele asjaosalistele endile, vaid need mängivad rolli nende suhetes Gruusiaga, Euroopaga. Samuti on tulemus oluline kõigile Venemaa naabritele, Vene-Türgi, Vene-NATO, NATO-Türgi suhetele, ja mis Eestile ehk olulisem, Venemaa mõjukusele naaberriikides.

3 MÕTET

Armeenia hoiab Venemaa relvastuse toel Aserbaidžaani territooriumist ligikaudu 20 protsenti oma kontrolli all. NATO liitlane Türgi on puhkenud konfliktis aserite poolel.

Türgi ja Venemaa hoiduvad keerulise poliitilise olukorra tõttu veel otsesest sõjalisest sekkumisest, kuid varjatud operatsioonid juba käivad.

Puhkenud konflikt paneb proovile NATO ühtsuse ja solidaarsuse, Prantsusmaa on suhtumiselt juba asunud Türgist erinevale seisukohale.