Kinod on praegu tühjad, aga inimeste nälg kinoelamuse järele pole kuhugi kadunud ja Eesti film on meile ju ikka kõige armsam, olulisem ja lähedasem. «Rain» ja «Viimased» on just ekraanile jõudnud, aga «O2» võiks ju veelgi laiemat publikut kõnetada, leiab Mirme. Kino pole kindlasti kõige ohtlikum paik, mida praegusel ajal külastada.
««O2» peaks pakkuma võimalikult paljudele erinevat tüüpi inimestele – ajaloohuvilistele, põnevikuarmastajatele jt – võimaluse sellesse põnevasse hetke sisse minna. «Tahtsime välja tulla klassikalise žanrifilmi mõõtkavast. Spiooniklassikat vaadates, näiteks Bondi, ei kujutata seal kangelase eraelu ja isiklikke suhteid tihti usutavas kontekstis. Meie püüame tegelasi näidata inimestena koos kõigi oma vooruste ja puudustega,» pani stsenarist filmi konteksti.
«O2» suudab vaatajat mitmes mõttes värskelt üllatada. Näiteks on seal palju uusi nägusid, juba praktilistel põhjustel: väga olulistesse rollidesse kaasasime häid Läti näitlejaid (näiteks Kaspars Znotins), samuti Leedust ja Soomest. Tänu uutele malenditele sellel mängulaual tulevad ka armastatud Eesti näitlejad oma näitlejatehnilisest mugavustsoonist välja. Seda pole Eesti kinos juba ammu nähtud. Znotins näiteks on Lätis väga hinnatud supernäitleja nii teatris kui filmis.
Filmiga töötas lausa neli stsenaristi: Aleksejev, Abrams USAst, Etholén-Paju Soomest ja Mirme. Alguses pidi «O2st» saama EV 100 programmi telesari, aga rahastamiseks valiti välja «Pank». Mirme hakkas filmiga tööle siis, kui oli vormunud plaan teha Eesti mõistes aukartust äratava 2,2 miljoni eurose eelarvega mängufilm.
/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2020/10/07/13398420t1h4f71.jpg)