Pisikesed peedid passivad hapendamiseks

Hapendamiseks kõlbavad punapeedi pealsed ja juurikad. Foto: Priit Simson/Postimees

Sügisel juhtub sageli, et lisaks säilitamiseks sobilikele peetidele jääb peenramaale vedelema või läheb lihtsalt kompostiks hulgi väiksemaid mittestandardseid peete koos pealsetega. Sellised väikesed peedilapsed kõlbavad hästi hapendamiseks. Samas on hapendatud peedid hulga maitsvamad ja tervislikumad kui kanges äädikamarinaadis serveeritud keedetud peedilõigud.

Normaalse mikrofloora toetamiseks on inimesed juba tuhandeid aastaid tarvitanud probiootilisi toiduaineid. Probiootilised toiduained on ennekõike fermenteeritud toidutooted: hapendatud piimatooted (hapupiim, keefir, jogurt), hapukapsas, hapendatud kurgid, seened ja peedid.

Lehed samuti käiku

Hapendamiseks kõlbavad punapeedi pealsed ja juurikad. Head on väikesed juurikad läbimõõduga 4–8 cm, mis säilitamiseks ei passi. Hapendatavaid peete tuleb hoolikalt pesta. Neid ei koorita ja jäetakse alles 3–4 cm pikkune juure peenem osa.

Maitseaineks sobib peetide hapendamisel enim köömen, mis asendab igati tilli. Rohkesti võiks lisada ka küüslauku, mädarõigast, mungalille ja leeskputke.

Peetide hapendamisel tehakse nõrgem soolalahus kui kurkide hapendamisel (3–4%). Peete kääritatakse algul kaks nädalat soojas (18–20 kraadi), seejärel viiakse jahedamasse ruumi (6–8 kraadi), kus 2–3 nädalat toimiub järelkäärimine.