Jõhvikaid võib korjata lume tulekuni

Tummist jõhvika-brownie’t ei tohiks liigselt küpsetada, muidu jääb see kuiv ja keeksilaadse tekstuuriga. Foto: Silja Luide

Jõhvikad on kasulikud ja maitsvad – neist saab suurepäraseid roogasid, aga marjadest on abi ka tervise turgutamisel.

Harilik jõhvikas on väärtuslik marjataim, mis kasvab peamiselt soodes ja rabades. Igihaljas roomav poolpõõsas kuulub mustikaliste perekonda ja kanarbikuliste sugukonda. Jõhvika peened varred on esimesel eluaastal rohtsed, kuid puituvad teisel aastal.

Parim aeg jõhvikate korjamiseks on septembri lõpust kuni lume tulekuni, sest marjad on siis kõige toitainerikkamad, kuid hilissügisel pärast kerget külma kogutud marjad on see-eest maitselt parimad. Magusaimad on aga kevadised jõhvikad, ent need ei säili ja sisaldavad vähem vitamiine.

Kõige kehvemad on augusti lõpus toorena korjatud marjad, sest need on kibedad ja riknevad bensohappe vähesuse tõttu kiiresti, samuti on neis vähe suhkrut, vitamiine ja happeid. Lisaks kahjustab selliste jõhvikate korjamine marjavääte, mille saagikus taastub alles aastate pärast.

Abiks haiguste vastu

Hapu maitse ja punase värvusega kerajad, piklikud ja pirnjad marjad sisaldavad rikkalikult orgaanilisi happeid, 3–4%. Jõhvikates leidub vähesel määral ka vitamiine – näiteks C-vitamiini on värsketes marjades mõningatel andmetel isegi kuni 27 mg%, külmutatud marjades 6 mg%. Enim on jõhvikates K-vitamiini. Mineraalainetest leidub kuremarjas kaaliumi, fosforit, magneesiumi, kaltsiumi, rauda ja joodi.

Jõhvikad sisaldavad ohtralt antioksüdante, samuti kiud­aineid. Tänu neile aitavad kuremarjad vähendada nn halba kolesterooli ja ennetada veresoonte lupjumist ning sellest tulenevalt ära hoida südamehaigusi. Jõhvikatest on abi palaviku korral janu kõrvaldamisel ja enesetunde parandamisel. Neid soovitatakse süüa külmetushaiguste, angiini ja kõrgvererõhktõve korral toorelt, juua mahla ja morsina.

Marjakestad moodustavad tähtsa tooraine ursoolhappe tootmiseks. Seda ravimit kasutatakse südame pärgarterite laiendamiseks.

Jõhvikas köögis

Jõhvikatest valmistatakse smuutit, mahla, moosi, tšatnit, mannavahtu, mahla, tarretist ja kisselli, samuti on see mari suurepärane igasugustes küpsetistes alates muffinitest ja keeksidest lõpetades juustukookide ja kringlitega. Kuremari sobib ka salatitesse ja muude soolaste toitude juurde, näiteks maitseainena kapsaste hapendamisel või tänupühakalkuni juurde kastmena.

Tänu bensohappe suurele sisaldusele säilivad jõhvikad hästi ka konserveerimata, samuti aitab see hape säilitada marjades olevaid toit­aineid ja vitamiine. Jõhvikaid võib talletada ka vesihoidisena.

Üldreegel on, et jõhvikaid võib kasutada toiduvalmistamisel samamoodi nagu pohli ja vastupidi. Lisaks küpsetistele on nii pohlad kui ka jõhvikad minu köögis kõige sagedamini kasutusel just smuutides, lisades vajalikku särtsu nii maitse kui ka toitainete osas. Magusale koogile annavad need mõnusa hapu nüansi ning on minu arvates ideaalsed kastmeks kreemja juustukoogi juurde.

Üks võimalus jõhvikatest kiirelt magustoit valmistada on marjade munavalgesse kastmine ja seejärel tuhksuhkrus veeretamine. Sellised komme saab nautida niisama, aga kasutada ka kookide kaunistamiseks.

Tummine jõhvika-brownie

Jõhvikate asemel võid selles hõrgus šokolaadimaiuses kasutada muid marju, näiteks pohli, vaarikaid, kirsse või musti sõstraid. Võid lisada koogile külmutatud marju, kuid siis vähenda nende kogust 100 grammini või sega enne koogile lisamist supilusikatäie tärklisega.

Kui armastad piimašokolaadi, võid tumeda asemel seda kasutada, kuid vähenda siis suhkrukogust 100 grammini, muidu saab kook liiga magus. Retseptis olev pruun suhkur annab karamellise maitse ja lisab küpsetisele tummisust, kuid selle võid asendada tavalise valge suhkruga.

Brownie’t ei tohiks liigselt küpsetada, muidu jääb see kuiv ja keeksilaadse tekstuuriga. Ideaalne brownie on seest mahlane ja kergelt kleepuv, mitte aga pudisev.

Ära karda seda šokolaadikooki aegsasti ahjust välja võtta, sest vormis küpseb see veel edasi ega ole ohtu, et seest tooreks jääb.

•       200 g tumedat šokolaadi

•       150 g võid

•       150 g pruuni suhkrut

•       1 sl konjakit, brändit, rummi või külma kohvi

•       3 toasooja muna

•       150 g mandlijahu

•       50 g riisi- või nisujahu

•       1 tl küpsetuspulbrit

•       150–200 g jõhvikaid

•       tuhksuhkrut

Tükelda või ja šokolaad ning aseta kaussi, kauss aseta omakorda kastruli peale, milles allosas on vesi, seega vesivannile. Sulata šokolaad ja või madalal kuumusel ning sega ühtlaseks.

Võta kauss pliidilt ning sega hulka suhkur ja alkohol või kohv. Seejärel klopi ükshaaval sisse munad, lisades järgmise, kui eelmine on segunenud. Viimasena lisa tainasse mandlijahu, mis on eelnevalt segatud nisu- või riisijahu ja küpsetuspulbriga.

Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud 20 x 30 cm vormi, silu pind, puista peale marjad ja küpseta 180kraadises ahjus 25 minutit, kuni kook on äärtest tahenenud.