Uuring: koroonaviirus levib varjatult ka haiguskolletest väljaspool

Koroonaviiruse testimine. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tartu Ülikooli eestvedamisel toimunud koroonaviiruse seireuuringu äsja lõppenud üleriigiline etapp näitab, et viirus levib ka haiguskolletest väljaspool ning enamasti varjatult ehk märgatavate haigustunnusteta.

Seepärast on üha olulisem pidada kinni üldistest ettevaatusabinõudest, nagu turvalise vahemaa hoidmine ja maski kandmine rahvarohketes siseruumides.  

21. septembrist kuni 1. oktoobrini testiti 2532 inimest. Teadlased leidsid viis nakatunut, kel puudusid märkimisväärsed haigustunnused ja kes ei olnud teadlikud kokkupuutest haigestunud inimesega. Seega võib nakatunud inimeste koguarv Eesti täiskasvanud elanike seas olla teadlaste hinnangul 800–5200. 

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegune nakatunute arv võrreldav aprillikuu lõpuga, kuid avastatud haigusjuhtude tõsidus on erinev. «Võrreldes kevadega on üldine testimisvõimekus märkimisväärselt paranenud. Praegu testitakse märksa rohkem inimesi ja rõhutatakse, et perearsti juurde tuleb pöörduda ka väga kergete haigustunnustega. Seetõttu leiame kergete sümptomitega nakatunuid varasemast rohkem ka oma uuringu käigus,» selgitas Kalda. 

Uuringu käigus tehtud testidele eelnesid intervjuud, mille käigus uuriti sedagi, mida inimesed on võimaliku nakatumise vältimiseks teinud. Professor Ruth Kalda tõdes, et ettevaatusabinõudesse suhtutakse võrreldes pandeemia algusaegadega leigemalt. Nii näiteks on otsekontaktide teadlik vältimine vähenenud nii noorte kui ka keskealiste seas. Samuti järgivad need vanuserühmad varasemast vähem ohutu vahemaa reeglit. «Kui aprilli- ja maikuise seirelaine käigus nägime hoolsat vahemaa hoidmise reegli järgimist, siis septembris tegi seda kolmandik vastanutest,» selgitas Kalda. 

Kalda paneb südamele, et kuna uuring näitab viiruse varjatud levikut, siis on parim viis enda kaitsmiseks ohutusabinõude järgimine. «Paljud nakatunud ei pruugi oma nakkusest ise teadlikud olla ega oska seepärast kontaktidest hoiduda. Seepärast on mõistlik soovitada rangelt maskide kandmist ühissõidukites ning avalikes kohtades, eeskätt siseruumides, kus pole võimalik vahemaad hoida,» ütles Kalda.

Samuti on abiks HOIA mobiilirakendus, mis annab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist koroonaviirusega nakatunuga. 

Uuringut teevad Tartu Ülikooli teadlased, partneritena aitavad kaasa Kantar Emor, Medicum Eriarstiabi ja Synlab Eesti.