Maarja Pärl Lõhmuse järelehüüe Mari Tarandile

Mari Tarand, kelle sõnul on rahvuskultuuri edasikandmisel tohutu tähtsus kodul ja perekonnal, näitab kodus, Tallinnas Harju tänaval Jüri Garšneki üles võetud fotot pojast Indrekust üheaastasena. Foto: Peeter Langovits

Eesti Ajakirjanike Liidu liige ja kauaaegne kolleeg Eesti Raadio kirjandussaadete toimetuses Maarja Pärl Lõhmus avaldas järelehüüde Mari Tarandile. Postimees avaldab järelehüüde täiesmahus. 

«Mari Tarand on see ajakirjanik, kelle sõna tähenduse sünd keeles on olnud mitme põlvkonna eestlastele ajanärv ja iganädalane kultuuriteenistus.

Mari Tarand on astunud oma teekonnal isa Paul Viidingu jälgedes, kes ajas Eesti ringhäälingu kirjandusvagu juba 1930ndate lõpus, tuues raadiokuulajateni Eesti uuemaid poeese ja lastes Eesti keelel mõtteluules särada.

Mari Tarandi nõudlik kõrv mõttele, mõtteselgusele on armsas kooskõlas ta filigraanse kunstipärase käekirjaga, millisega näiteks on vormistatud tema kuldaväärt arhiiv Eesti Raadios -- Laulupidude reportaažid, Kooliraadio, lastesaated, kolmapäevased keskööprogrammi luulesaated, Keelekõrv, Kultuurikaja. 

Mari eluilu keeleline rõõm on tõusnud laulutuules taevani, sinna Eesti kultuuri ja ajakirjanduse igavikulisele parnassile, kuhu kutsus Peterson «kas siis selle maa keel ...»

Mari Tarandi teekond igavikku, lastesaadetest luuletundideni, jääb elu märgiks raadioajakirjanduses ja ootab, et Eesti ajakirjandus neis valdkondades ja žanrides edasi uuesti elule ärkaks, peale pikka aega, mil lastesaated ja kunstisaated on hääbunud. 

Seda Mari Tarandi sageli räägitud soovi peame kurbuses meeles pidama ja edaspidi täitma püüdma.»