Postimehe kergejõustiku alarühmade ülevaates oleme jõudnud hüppealadeni, mis on Eestile ajalooliselt olnud edukad – võidetud on ka kaks olümpiakulda. Hetkeseisu aitasid avada olümpiavõitja Jaak Uudmäe, kogenud treener Epp Maasik ning Eesti kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Kristel Berendsen.

Eesti kaks hüppealade olümpiakulda – võidetud kolmikhüppes Jaak Uudmäe ja kõrgushüppes Jüri Tarmaku poolt – pärinevad aastatest 1980 ja 1972. Täna treenerina tegutseva Uudmäe nimel on ka Eesti rekord 17.35. Meeste hüppealade kolm rekordtulemust pärinevad 1990ndatest aastatest – kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Noole kaugushüpperekord 8.10 1995. aastast, Marko Turbani kõrguserekord 2.30 1996. ja Valeri Bukrejevi teivashüpperekord 5.86 1994. aastast.

Naiste Eesti rekordid on püstitatud hiljem, noorim on teivashüpperekord 4.36, mille Reena Koll hüppas 2018. aastal. Anna Iljuštšenko kõrguserekord 1.96 sündis 2011. aastal, Ksenija Balta hüppas kaugust 6.87 sisetingimustes 2009. ja välitingimustes sama tulemuse 2010. aastal.

Milline paistab aga tulevik?

Kommentaarid (1)
Copy