Juhtkiri ⟩ Lennujuhist minister

Foto: Urmas Nemvalts

• Lennukeelud ei taga liikumise katkemist kahe sihtkoha vahel
• Piirangutel on väga suur majanduslik ja logistiline mõju
• Inimesed pigem võtavad riske, kui loobuvad normaalsest elust

Eesti on olnud reisimist puudutavate koroonapiirangutega üldiselt mõõdukas, kuid lendude operatiivjuhtimisega ministeeriumist on mindud üle mõistlikkuse piiri.

Eelmise nädala lõpul teatas Eesti Turismifirmade Liit, et kaalub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kohtusse kaebamist, sest see keelas suurenenud nakkusohule viidates ootamatult otselennud kolmandatesse riikidesse. Seetõttu tuli tühistada tšarterlende Türki Antalyasse, mis tekitas reisifirmadele otseseid kulutusi.

Põhiküsimus on selles, kas need piirangud on vastavuses ohuga, mida püütakse vältida. Nagu märkis turismifirmade liidu president Tiit Pruuli, on Antalyasse siiski võimalik lennata Frankfurdi kaudu, nii et keeld ei taga liikumise katkemist kahe sihtkoha vahel, vaid suurendab nakatumisohtu reisimisel, sest läbida tuleb rahvarohkeid transiitlennujaamu.

Ka reisijaid häirib lendude võimalikust keelamisest tingitud määramatus, eeskätt hirm, et puhkuse ajal laiemalt levima hakanud koroonaviiruse tõttu saab koju naasmisest ellujäämisseiklus. Tänases lehes on ülevaade lennupiirangutest põhjustatud segadusest. Igal juhul on lennupiirangud väga suure majandusliku ja logistilise mõjuga meede, mis piirab isiku- ja ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt, arvestades, et Covid-19 ei ole liigitatud eriti ohtlikuks nakkushaiguseks.

Määramatust suurendab asjaolu, et nakatumiskordaja sõltub üsna palju ka testimise ulatusest. Et paljudel kulgeb haigus ilma sümptomiteta või vaid väheste sümptomitega, viib enamate proovide võtmine kergesti kõrgema nakatumiskordajani, sest avastatakse rohkem haigustunnusteta nakatunuid, samuti tuleb rohkem valepositiivseid testitulemusi. Nii võib nakatumiskordaja muutuda suhteliselt lühikese aja jooksul.

Lennupiirangud on suure majandusliku mõjuga meede, mis piirab isiku- ja ettevõtlusvabadust Covid-19 ohtlikkusega võrreldes ebaproportsionaalselt palju.

Arvestades, et koroonaviiruse levik võib ka sama riigi piires olla väga erinev, ei pruugi riigi keskmine näitaja kajastada tegelikkust eriti usaldusväärselt. Kõige selle tõttu on raske adekvaatselt hinnata tegelikku olukorda ja kaaluda, kuivõrd suurt ohtu ühe või teise piirkonna külastamine endast kujutab. Seetõttu on lennuliikluse reguleerimine ühe ebakindla arvnäitaja alusel üsna põhjendamatu.

Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kes püüab lennuliikluse piiramisega reageerida koroonaviiruspuhangutele ühes või teises riigis. Arvestades, et paljud teised riigid oma lennuliiklust sama moodi ei piira, ei ole ka meie lennupiirangud mõjuvad, sest Eestist välja pääsedes on maailm lendamiseks ikkagi valla.

Samuti tundub, et inimesed on hakanud koroonaga juba harjuma ja pigem on valmis võtma riske kui loobuma normaalsest elust – seetõttu on kitsenduste vastu mitmel pool mässatud ja kirjutatud petitsioone. Samas pole kaugeltki kõik ühiskonnad valmis piirangutest üldse loobuma, nagu Rootsi on teinud.

Kuskil on ilmselt kuldne kesktee. Eesti on olnud koroonapiirangute kehtestamisel üldiselt paindlik, ja meie süsteem – asendada reisilt saabumisel karantiin testimisega – on leidnud järgimist mujalgi. Eesti on haritud ühiskond ja arvata võib, et suudame teadliku suhtumise ning rohujuuretasandi käitumisega saavutada paremaid tulemusi kui rangete logistiliste piirangutega liikumisele.