Andi Hektor: üks protsent käes. Kuidas edasi?

Andi Hektor Foto: Erakogu

Mis saab Eesti riigi teadusrahastusest, mõtiskleb kolumnist ja füüsik Andi Hektor.

Alustan positiivselt, valitsuse otsuse kiitmisest. Otsus tõsta raskel ajal teadus-arendustöö rahastust riigieelarvest 56 miljoni euro võrra on kindlasti keeruline, aga tark tegu. Kuigi pole veel teada, kuhu täpselt lisanduv raha liigub, siis mõned olulised jõujooned on juba maha joonistatud. Summa jagatakse suhtena 40:40:20 ehk siis 22 miljonit läheb haridus- ja teadusministeeriumisse, sama summa majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ning ülejäänu jaguneb teiste ministeeriumite teadus-arendustegevuste vahel.

Haridus- ja teadusministeeriumis liigub suur osa vahenditest doktoriõppe reformi. Aastaid on doktorandid elanud riiklike toetuste ja stipendiumide najal. Järgmisest aastast peaksid need lõpuks muutuma palgaks ja see saab olema loodetavasti keskmise palga mõõtu. Lõpuks ometi saavad doktorandid samaväärselt teiste töötajatega nautida vanemapalka ja korjata endale pensioni. Väiksemat rahastuse kasvu on lubatud nii uurimistoetustele, baasfinantseerimisele kui ka rahvusteadustele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste ministeeriumite puhul saab plaan selgeks lähinädalatel. Tõenäoliselt suunab esmamainitu lisanduvat raha jõuliselt ettevõtete arendustegevust toetavatesse meetmetesse.