Olesja Lagašina: venelastele on diskrimineeriv retoorika igapäevane reaalsus

Olesja Lagašina Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Paar nädalat tagasi pöördus Eesti ukrainlaste kongress erinevate organisatsioonide poole kaebusega kohaliku vene meedia peale. Ja seda «ukrainlaste suhtes kasutatava diskrimineeriva retoorika tõttu». Sest meie lood «alandavad ukrainlaste väärikust ning loovad ukrainlastele, muuhulgas töömigrantidele, negatiivset imagot Eesti ühiskonnas».

Saajate hulgas figureerivad õiguskantsler, inimõiguste keskus, ajakirjanike liit ja paljud teised. Süüdistatakse sisuliselt vene meediat tervikuna – kaebuses on mainitud Rus.Postimees, Rus.Delfi, Rus.ERR, ETV+. Eelmisel teisipäeval, 29. septembril oli just viimase eetris sel teemal üsna emotsionaalne saade, kuhu kaebajad ise kahjuks ei tulnud.

Kui vaatame konkreetseid juhtumeid, mida kaebuses mainitud, avastame, et kohati käib jutt materjalidest, mis on eesti keelest tõlgitud ja mille tonaalsus on täpselt samasugune (nt eestikeelne pealkiri «Ukrainlased ujutavad Eesti tööturu üle» ja selle venekeelne tõlge «Украинцы заполонили рынок труда»). Või siis rebitakse saate episood kontekstist välja nii, et see ei vasta enam saate mõttele, ja tehakse sellest järeldus, et vene autorid mustavad sihilikult teise rahvuse esindajaid. Keegi kindlasti usub seda, kuigi ERRi eetikanõunik ütles kaebuse sisu kommenteerides, et pöördumine on üle dramatiseeritud. Aga siiski on meie vene meedia mainele kahju juba tekitatud.