VIDEO ⟩ Ninaneelutest tekitas peamiselt kõdi ja aevastamissoovi

Foto: Pilt videost

Kui levivad kuuldused, et koroonaproovi võtmine meenutab justkui vatitikuga ajju torkamist, meenutas kiire protseduur ajakirjanikule pigem sibulatüki ninna sattumist. 

Alates 1. septembrist on riskiriikideks kvalifitseeritud piirkondadest Eestisse naasjatel olnud Tallinna lennujaamas ja sadamas anda koroonaviiruse proovi, et seeläbi oma liikumispiirangut lühendada. Esimese negatiivse tulemuse järel on kehtivate regulatsioonide kohaselt võimalik tööandja loal naasta ametiasjade juurde ning kui soovi on, saab seitsme päeva möödudes anda teisegi proovi, mis lubaks negatiivse vastuse korral naasta juba piiranguteta igapäevaellu enne standardiks oleva 14 päevase eneseisolatsiooniaja täistiksumist. Mõlemad testid on vabatahtlikud ning Eesti elanikele ka tasuta. 

Otsustasin Rootsist naastes samuti analüüsi anda, olgugi et proovimaterjali kogutakse ninaneelu pika vatipulgaga kaabates, mida on paljud kirjeldanud kui pigem ebamugavat protseduuri. Ka polnud ma testi 30. septembril andes veel lugenud päev hiljem meditsiiniajakirjas JAMA Otolaryngology – Head & Neck Surgery avaldatud artiklit, milles käsitleti ilmselt üliharuldast, kuid siis mõtlemapanevat juhtumit, kus ninakaapetest oli põhjustanud 40-aastasel koljupõhjadefektiga naisel tserebospinaalvedeliku lekke.