GALERII ⟩ Alutaguse päeval Jõhvis austati ka sädepedagooge

Jõhvi kontserdimajas tähistati neljapäeval, 1. oktoobril kuuendat korda Alutaguse päeva. Maakonna esmamainimise päeval toimus teist korda ka kohalik haridusgala. Korraldajate sõnul on Alutaguse päeva tähistamises ühendatud Ida-Virumaa põnev ajalugu lootusrikka pilguheiduga tulevikku.

«On oluline teada, et kuigi tänapäeval seostatakse Ida-Virumaad tihti idanaabri mõjuga, siis ajalooliselt on tegu hoopis piirkonnaga, mis kuulus sajandeid pigem läänelikumasse ja skandinaavialikku kultuuriruumi, erinevalt Lõuna-Eestist, mis oli rohkem idapoolsete hõimudega seotud. Valdavalt muukeelne elanikkond, keskkonnaprobleemid, suured tööstusettevõtted, põlevkivi kaevandamine, tihe linnaasustus ja paljud teised märksõnad, mida praegu maakonnaga seostatakse, on tegelikult vaid viimase sajakonna aasta jagu ajalugu. Ometi on sellest justkui saanud meie enesemääratlus ja unustatakse, et ka enne oli siin elu ning lisaks kaunile mitmekesisele loodusele muistsed kalurikülad, linnused, metsatalud ja rikkalik pärimuskultuur. Vahel on vaja pöörduda tagasi juurte juurde, et suuta astuda piiridest välja ja mõista, et me ei pea olema riigi «tagahoov», kus töökohtade säilitamise hinnaks on heast loodus- ja elukeskkonnast loobumine ja inimeste tervis. Me väärime palju enamat, kuid selle saavutamiseks peame muutma oma mõttemustreid ja eelkõige iseendasse uskuma,» ütles Postimehele Alutaguse päeva korraldaja Virve Linder, kes juhib ka Ida-Virus tegutsevaid riigiametnikke ühendavat klubi Erak.

Linderi sõnul sõltub maakonna käekäik Ida-Virus elavatest tarkadest, ettevõtlikest ja hoolivatest inimestest. Kuna suur roll selliste inimeste kujundamisel on maakonna haridustöötajatel ning kuna Alutaguse päeva tähistamise aeg kattub õpetajate päevaga, tekkis korraldajail eelmisel aastal idee tunnustada ürituse raames ka säravamaid kohalikke haridustöötajaid.

Selleks panid Alutaguse päeva korraldavad Viru vangla ja Eesti riigiametnike klubi (Erak) seljad kokku Ida-Virumaa omavalitsuste liiduga. Eelmisel aastal esmakordselt toimunud Ida-Viru haridusgala sai väga sooja vastuvõtu osaliseks ning sel aastal ühines üritusega ka Jõhvi vald.

Haridusgalal pärjati tiitliga «Jõhvi valla haridustäht» kuut sel aastal eriliselt silma paistnud haridustöötajat ning maakondlikul tasandil tunnustati laureaate 11 kategoorias, mille võitjad esitati Ida-Virumaa omavalitsuste liidu (IVOL) komisjoni poolt riiklikule aasta õpetaja konkursile «Eestimaa õpib ja tänab». 

Kuna COVID-19 leviku riski tõttu kutsuti seekordsele lõppüritusele vaid riikliku lõppvooru nominendid, jäi kohaliku tasandi võitjate tunnustamine kohalike omavalitsuste õlule.

Korraldajad leidsid, et eriolukord ei tohiks varjutada tunnustust ja au, mis paljudele haridustöötajatele vaid kord karjääri jooksul osaks saab. Seetõttu rakendati üritusel erimeetmeid, kuid muus osas allahindlust ei tehtud.

Õdusa peo meelelahutuse eest kandsid hoolt Curly Strings, Trad.Attack! ja villemdrillemi-nimeline noor räppar, kelle etteaste juhatasid sisse tantsutrupi Viis Tähte noored tantsijad, lisaks üllatas peolisi oma õhuaktobaatika ja ootamatu postitantsunumbriga tantsijanna Eliise Piirla.

Laureaatidele, kes keerulises olukorras kohale tulla ei saanud, saadetakse emotsionaalsed videoklipid, mis olid kõikide laureaatide tutvustamiseks üles võetud.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar, kes oli üks auhindade kätteandjaist, nimetas Alutaguse päeva ja kohalikku haridusgala väga oluliseks.

«Sellised üritused ei täna ja ei ütle aitäh vaid nominentidele ja laureaatidele, kes käepigistuse ja karika saavad, vaid kõigile, kes osalevad. See näitab õpetajate ja riigiametnike tähtsust ja väärtustamist üldse. Mulle meeldis Virve Linderi avasõnavõtt. Ta kutsus meid kõiki mõtlema sellele, mille alusel Ida-Virumaad ja Alutaguse piirkonda identifitseerime. Sageli kipume kriitikata stereotüüpe omaks võtma, mida selle piirkonna kohta arvatakse – on see siis põlevkivi, tossavad korstnad, töötus või muukeelsus,» ütles Käosaar.

Kuna Ida-Virumaal tegutsevatel riigiasutustel on lisaks oma tavaülesannetele oluline roll ka eestikeelsuse, -meelsuse ning laiemalt riikluse eest seismisel, korraldatakse koostöös partneritega kaks korda aastas suurüritusi, mille eesmärk on liita siin tegutsevaid ametnikke ning tähistada nende jaoks olulisi väärtusi kandvaid tähtpäevi, lisaks Alutaguse päevale, mis märgib maakonna esmamainimist ka Eesti Vabariigi aastapäeva.