Laevainsenerid keelduvad Estonia teemalisel debatil osalemast

Parvlaev Estonia. Foto: /PM/SCANPIX BALTICS

Kui üleeile kutsus Estonia huku asjatundjate komisjoni endine juht Margus Kurm eksperte osalema katastroofi-teemalisel debatil, siis nüüd andis Tehnikaülikooli emeriitprofessor, laevaehitusinsener Jaan Metsaveer negatiivse vastuse.

Lisaks Metsaveerile esitas Kurm üleskutse Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadurile ja laevaehituse insenerile Kristjan Tabritile, Estonia õnnetuse kunagise uurimisgrupi liikmele Priit Männikule ja Mereakadeemia professorile Mihkel Kõrgesaarele.

«Ma ei ole huvitatud debatist, jäägu see siiski juristide tegevussfääri. Vastuseks Teie esimesele kirjale ma täpsustan oma seisukohta sealtoodud minu kahe märkuse kohta,» vastas Metsaveer laevaehitusineseneride nimel ja vastas siis Kurmi teises kirjas esitatud väitele nagu jääb ümber läinud laev tundideks – vahel isegi päevadeks - veepinnale põhi ülespidi hulpima ning ei upu. «Laeva takistab uppumast laeva veetihedasse põhjaosasse lõksu jäänud õhk,» põhjendas Kurm. 

Kurm esitas teise väite oponentidele. «Kiirelt ümber läinud laev ei upu, vaid jääb tundideks (vahel isegi päevadeks) veepinnale põhi ülespidi hulpima. Laeva takistab uppumast laeva veetihedasse põhjaosasse lõksu jäänud õhk.»  

Ta tõi näideteks Eastenr Stari, mis näiteks ei uppunudki, kuna tõmmati neli päeva hiljem sadamasse ja siis tõsteti püsti. Teisena tõi ta välja Poola laev Jan Heweliusze, mis ulpis meres umbes nädala. Kolmandana tõi ta välja  Le Joola, mis hulpis põhi ülespidi pinnal 16 tundi. 

Selle peale vastas oma viimase kirjaga Metsaveer, et laevade uppumisi saab jagada kolme rühma. 

• Laeva voolab vesi ruumi, mis on raskuskeskmest  madalamal. Sellisel juhul laeva püstuvus ei vähene ja kui laev upub, siis püstiasendis. Tüüpnäide on Titanic.
• Lisamass (vesi või muud esmed) tuleb laevale raskuskeskmest kõrgemale ja seda massi on niipalju et uus ühine raskuskese tõuseb metatsentrist kõrgemale. Siis tõesti on laev mõne hetkega kummuli. See kas laev jääb kummuli ujuma, või mitte sõltub laeva ujuvusvarust ja sellest kuipalju surutakse laeva jäänud õhk kokku. Tavaliselt väiksemad laevad jäävad ujuma, suuremad mitte.
• Laeva tuleb vesi raskuskeskmest madalamale, kuid suurele pinnale. Laeva staatiline püstuvus jääb positiivseks, kuid koormus on väga liikuv. Algselt laeva püstiasendis liikuva veehulga suurenedes püstuvus järjest väheneb. Kui püstuvus läheneb nullile, siis läheb laev hetkega märkimisväärsesse kreeni, kuid mitte kummuli. Selles uues tasakaaluasendis vesi püsib ühes pardas väheliikuvana, seetõttu stabiilsus taastub. Seda vet võib käsitleda kui paigalpüsivat suvalist koormust. Parvlaev Estonia juhtum.