Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Hundid murdsid Ama külas koera

Hundid on väga liikuvad ja võivad tegutseda mitmekümne kilomeetri raadiuses.
Hundid on väga liikuvad ja võivad tegutseda mitmekümne kilomeetri raadiuses. Foto: Valeri Štšerbatõh

Sute viimane teadaolev ohver maakonnas, saksa lambakoer, langes 30. septembri esimestel tundidel huntide kihvade läbi Kadrina valla Ama küla ühes majapidamises.

Kui Raimo Jaakson läks kolmapäeva hommikul pere lambakoerale Tommile süüa viima, siis ei osanud ta esialgu midagi arvata sellest, et neljajalgset sõpra tema elektrikarjusega piiratud territooriumil näha polnud. Hommik kulges mehel tavapärases kiires rütmis, sest pere pesamuna oli tarvis lasteaeda toimetada ja ta ise pidi tööle jõudma. Nii jäi asi esialgu sinnapaika. «Ütlesin teisele lapsele, et mine ütle emale, et Tommit pole. Abikaasa läks veel küla peale otsima, et äkki on kuskil,» lausus Raimo Jaakson. Koera aga ei olnud kusagil.

​Pereema Kairele ei andnud süda rahu ja ta tegi hommikul kella kümne ajal ümbruskonnale veel teisegi tiiru peale. «Helistas, et koera territooriumil on karvad. Ütles, et on olnud rüselus ja lähevad lohistusjäljed,» meenutas perepea. Mehe koju naastes mindi mööda samu lohistusjälgi koera otsima.

Mõne aja pärast leitigi oma elu eest võidelnud koduvalvuri surnukeha. «Kuidas ma ütlen, koera oli päris korralikult materdatud,» tähendas mees. Tugevast seitsmeaastasest pikakarvalisest isasest saksa lambakoerast olid poegi koolitavad hundid tema sõnul järele jätnud ühe käpa, selgroo ja pea.

«Üks hunt ei saa hundikoera kätte. Kari hunte,» kordas Jaakson tuttava jahimehe öeldut. Neljapäeval käis kohapeal asja kaemas keskkonnaameti jahinduse asjatundja. Mõistagi ei ajendanud Jaaksonite peret ametit juhtunust teavitama see, et tekitatud kahju kokku rehkendada.

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tanniku ütlusel tegi nende spetsialist Ama külas ekspertiisi ning tuvastas, et tõepoolest oli elektrilist kaelarihma kandnud ja seetõttu koduhoovis püsinud koera murdmise juhtumis olnud mängus mitu hunti.

«Palume kindlasti kiskjakahjudest alati esimesel võimalusel keskkonnaametile teada anda. Nii saame tekkinud kahjud, sealhulgas koduõuelt minema viidud koerte puhul, akteerida ja hüvitada,» märkis Tannik. Ta lisas, et muu hulgas otsustab keskkonnaamet, kas piirkonda on vaja väljastada hundiküttimise erilube.

Jaaksonite pere lapsed olid lambakoer Tommiga koos üles kasvanud ja neil pole emotsionaalselt kerge. Kadrinast kümmekond kilomeetrit eemal asuvas Ama külas, mis on teada kui rahulik ja muust melust eraldatud paik, tekitas viimatine sündmus inimestes mõningast ärevust.

Septembris fikseeris keskkonnaamet Eestis 55 huntide tekitatud kahjustusjuhtumit, kus hallivatimehed murdsid kokku 307 ja haavasid 92 lammast. Hukkunud koeri oli kolm ja haavatuid üks. Elu jätsid samuti kolm kodukitse ja kaks veist.

Tagasi üles