Erdoğani mure?

Recep Tayyip Erdoğan Foto: MURAD SEZER/REUTERS/Scanpix

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan alustas nädalat avaldusega, mis kõlas kui kaaskiri iseenesele Nobeli rahupreemia taotlemiseks.

«Kutsun kõiki Vahemere riike, kes on meie naabrid, eriti Kreekat, lõpetama Vahemere idaosa nullsummamänguna käsitlemine. Tulge, muudame Vahemere üheskoos taas rahuvesikonnaks… muudame energia koostöö-, mitte konfliktiaineks,» tsiteeris teda Kreeka leht Kathimeriní.

Kui vaadata närvilisust, mis iseloomustas Türgi hoiakut enne eile lõppenud ELi Ülemkogu, võis kohtumise tulemus olla neile kergendus. Lõppeks otsustasid ELi liidrid, et Ankarale antakse tõsine hoiatus, mitte ei saadeta koos Valgevene sanktsiooninimekirjaga välja ka Türgi oma seoses illegaalsete naftaotsingutega Küprose vetes.

Teisalt võib Erdoğan tunda, et läänel on tema laiamistest karikas täis. Et tilluke Küpros ei pelga enam blokeerida ükskõik kui suurt asja ELis, kui tunneb, et ühendus ei aita teda ahistava Türgi suhtes piisavalt. Et USA võibki ellu viia ähvarduse kolida tähtsaid võimekusi İncirliki baasist Kreetale Souda lahe äärde, sest ei taha üllatustakistusi Lähis-Ida operatsioonide teostamisele või oma võõrsil teenivate sõdurite külastamisele.