Lapsevanemad määratava kooli pärast üleliia ei muretse

Arte gümnaasiumi eelkoolis käiv Kertu-Liis Raud ja tema ema Merle Raud. Vasakul Kertu-Liisiga samas rühmas käiv sõbranna Karmel. Foto: Andres Haabu

Tallinna haridusameti koolimääramise komisjon alustab märtsis haldusmenetluse korras määrama koolikohta ükshaaval igale 1. septembrist kooli minevale pealinna lapsele. Et see töö lihtne olema ei saa, viitas Postimehe vestlus Arte gümnaasiumi eelkoolis käiva kolme lapse vanemaga – igal perel on oma soovid ja asjaolud. Üleliia murelikud nad seejuures siiski pole.

Suvel 7-aastaseks saava Olafi ema Marika Maran lapse sügisesse koolisaamise pärast ei muretsenud: «Olen täitsa rahulik, sest siin öeldi: kui laps eelkoolis käib, saab kindlalt sisse,» sõnas ta. Eelkooli pani ta oma püsimatu lapse aga eelkõige kooliga harjumiseks.

Kertu-Liisi ema Merle Raud aga tõdes, et neil tuleb niikuinii mõnda teise kooli minna, sest pere valmistub elukohta vahetama. Milline kool uuele kodule kõige lähemal, pole ta veel vaadanud: «Loodan, et kuskile ikka saab, ega ta ilma koolita jää. Katsed mulle ei meeldi, kodulähedane on kõige parem kool. Kui hiljem näha, et mingid anded arenevad, siis võib ju katsetada, aga algklassid saab igal pool hakkama,» rääkis Raud. Kertu-Liis ise ütles samuti, et tal on ükspuha, millises koolis käia, talle meeldib koolis väga.

Olesja (kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada) lootis seevastu väga, et tütar Karmel just Artes käima saaks hakata. «Ei ole milleski kindel,» sõnas ta vastuseks küsimusele, kas ta usub, et laps just siia kooli määratakse. «Elan linna ääres ja laps peab käima hakkama bussiga, mis käib väga harva. See aga on ainus kool, kuhu buss tuleb – teise kooli oleks ta sunnitud poolteist kilomeetrit jalgsi käima,» muretses ta. Kadaka puiesteelt kodust kooli sõitmiseks kulub neil praegu umbes pool tundi.

Viimastel aastatel ei ole rahvastikuregistri andmetel 1. klassi minevatest lastest Tallinna üldhariduskoolidesse astunud umbes 10 protsenti – neist osa (3-4 protsenti) on läinud era- ja riigikoolidesse, osa (2 protsenti) koolikohustust on lükatud edasi, osa (4-5 protsenti) ei asunud aga lihtsalt õppima – ilmselt välismaale kolimise tõttu.

Nii prognoosib pealinn ka tänavu, et ehkki rahvastikuregistri järgi peaks sügisel kooliteed alustama 4401 last, hakkab tegelikult sügisel linnakoolides õppima umbes 4000. Neist umbes 37 protsenti soovib õppida venekeelses koolis.