Juhtkiri: biomass ei päästa kliimat

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

• Euroopa elektrijaamades on hakatud massiliselt kasutama puitpelleteid
• Puidu põletamisel tekib sama energia saamiseks rohkem kasvuhoonegaase
• Peaksime seisma metsa massilise ahju ajamise vastu

Paunvere kellamees Lible lubas kord jõe tagurpidi voolama panna, et siis oleks tore vaadata, kuidas villavabrik seisma jääb. Ei saagi aru, kas oli ta esimene ökoterrorist või tegi lihtsalt nalja. Aga samalaadseid ettepanekuid on tehtud ka hiljem ja täiesti tõsimeeli.

Nõukogude ajast on ehk meeles veel plaan muuta suurte Siberi jõgede voolu suunda, et varustada veega põua all kannatava Kesk-Aasia põllumajandust. Projektiga alustati 1930ndatel, kui looduselt ei oodatud armuande, vaid otsustati need ehtmitšurinlikus vaimus is ise võtta. Ettevõtmine heideti lõplikult kõrvale alles perestroika ajal, eeskätt keskkonnakaitselistel põhjustel.

Küllap lähtusid Siberi jõgede pöörajad kõige õilsamatest eesmärkidest ja tegutsesid omas ajas ratsionaalselt. Ja maailma ajaloost on küllalt teada mastaapsetest niisutus- ja maaparandussüsteemidest, mis on inimesi hästi teeninud.

Paraku on teada ka see, kuidas hästi kavandatud ja mõistuspärane käitumine on toonud kaasa traagilisi tagajärgi. Näiteks põhjustas 1930ndatel uudismaade ohjeldamatu üleskündmine Ameerika Suurel tasandikul mõne põua-aasta koostoimes tohutud tolmutormid ja pinnase erosiooni 400 000-ruutkilomeetrisel alal, mis sundis kümneid tuhandeid inimesi piirkonnast ära kolima. «Inimene plaanib ja jumal naerab,» ütleb aškenazi vanasõna.

Maailma praegu ründav kliimamuutus on samuti inimese kätetöö tagajärg. On loomulik, et püüame selle vastu võidelda viisidel, kuidas oskame. Tänases lehes on analüüs sellest, et taastuvenergiale üleminekul on hakatud Euroopa elektrijaamades massiliselt kasutama kivisöe asemel puitpelleteid ja kuidas sellest on saanud Eesti metsatöösturite võimas äri. Näiteks Graanul Invest on Euroopa suurim ja maailma suuruselt teine pelletitootja.

Lääne-Euroopa kliimaeesmärgid saavutatakse sõna otseses mõttes meie metsa ahju ajamise hinnaga. Selle vastu peaksime seisma niihästi ühiskonna kui ka riigina.

Fossiilkütuste puidugraanulitega asendamine lähtub ideest, et jättes fossiilkütused põletamata, jääb vallandumata ka sinna ladestunud CO2. Kui kasutada energiaallikana taastuvaid energiakandjaid nagu mets ja biomass, seob kütteks kasutatud metsa asemele kasvav uus mets õhku paisatud kasvuhoonegaasid ja seega oleks tegu tasakaalustatud süsteemiga.

Paraku ei võeta arvesse, et puidu põletamine tekitab sama energia saamiseks rohkem kasvuhoonegaase kui kivisüsi ja et uus kasvav mets hakkab praegu vallandatud CO2 siduma alles aastakümnete pärast. Seni aga läheb olukord hullemaks, on hoiatanud Euroopa Teaduste Akadeemiate Teadusnõukoda. Kõigele lisaks maksavad Euroopa Liidu maksumaksjad graanulite kasutamisele toetuste kujul peale, sest biokütused fossiilkütustega turul konkureerida ei suuda.

Eesti jaoks lisandub võrrandisse veel üks negatiivne tegur, sest Lääne-Euroopa kliimaeesmärgid saavutatakse sõna otseses mõttes meie metsa mahavõtmise hinnaga.

Taastuvenergiale üleminek on endiselt oluline eesmärk, kuid teaduse ja tehnoloogia areng loob selleks uusi ja efektiivsemaid võimalusi kui 15 aastat tagasi alustatud biomassi põletamise programm. Tuule- ja päikeseenergia tootmine on läinud aastatega odavamaks ja kaalumata ei maksa jätta ka tuumaenergeetika arenguid. Metsa massilise ahju ajamise vastu peaksime seisma niihästi ühiskonna kui ka riigina.