Eiki Berg: armeenlaste ja aserite meeleheide põrkub Karabahhis

Armeenlasest poiss harjutamas Stephanakerdi kortermaja keldrisse rajatud varjendis jalgpalliga žonglöörimist. Foto: Narek Aleksanjan/AFP/Scanpix

Lisaks kunagise Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti aladele püsib praeguseni armeenlaste kontrolli all sellest ligi kaks korda suurem territoorium, mis on niisamuti de jure osa Aserbaidžaanist ning mille okupeerimine on õiguslikult küsitav, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg.

Karabahhi konflikt on pikaajaline lahendamatu armeenlaste ja aserite vastasseis, millel on selgepiirilised territoriaalsed ja etnokultuurilised tunnused. Tülipoolte positsioonid on nii reljeefsed, et kompromissideks ei jagu mänguruumi. Armeenlastele tähendab lahendus «vabanemist» turgi moslemite võimu alt ja Karabahhi armeenlaste enesemääramisõiguse teostamist, aseritele on see armeenlaste «okupatsiooni» lõpetamine ja sõjapõgenike naasmine koju. Õigupoolest ongi konflikt armeenlaste jaoks juba ammuilma lahendatud. Vaid aserid on need, kes sedasorti «lahendusega» ei lepi ja soovivad ennast kaotatud territooriumidel taaskehtestada.

Vähe sellest, et Karabahhi armeenlased kontrollivad suures osas kunagise Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti piiridesse jäävaid alasid, on nad suutnud hõivata peaaegu kaks korda suurema territooriumi selle ümber. Need 1993. aastal hõivatud alad olid esialgu mõeldud puhverdamiseks ja väärtuslikuks vahetuskaubaks rahu ja tunnustamise vastu.