GALERII ⟩ Õhutõrjepataljon tähistas rivistusega 92. aastapäeva

Õhutõrjepataljoni kaitseväelased tähistasid neljapäeva hommikul Tapa sõjaväelinnakus korraldatud pidulikul rivistusel väeosa 92. aastapäeva.

«Alates Esimesest maailmasõjast on olnud õhutõrje relvaliik, mille ülesandeks on olla valmis esimesena kaitsma omi üksusi ja rahvast vastase tegevuse eest. See ei ole tänaseni muutunud – meie roll on endiselt hoida õhust lähenev oht eemal, võimaldades sellega manöövriplaanide rakendumise,» ütles õhutõrjepataljoni ülem kolonelleitnant Tanel Lelov pataljoni aastapäeva kõnes.

Ühtlasi andis ta lootust, et peatselt on õhutõrjepataljonil võimalik saada täiendust tulejuhtimissüsteemile kui moderniseerida õhutõrjekahurid, et veelgi paremini integreeruda rahvusvahelisse keskkonda. «Kuid see nõuab maksimaalset panustamist kõikide õhutõrjujate poolt. Nii täna rivis seisvatelt kui ka reservüksuste koosseisus olevatelt võitlejatelt,» lisas Lelov.

Praeguse õhutõrjepataljoni eelkäijaks peetakse 1. oktoobril 1928 loodud õhukaitse suurtükiväegruppi, mis tegutses 1940. aastani. Õhutõrjepataljon taasloodi 1992.aastal, mil Eesti õhuväe koosseisu moodustati üksik raadiotehnilise õhukaitsepataljon. Alates 2004. aastast paikneb väeosa kaitseväe Tapa linnakus ja allub alates 2014. aastast 1. jalaväebrigaadile. 

Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite -lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.