Üllar Lanno pidas pikalt aru. Ligi nädala. Pidas aru iseenda ja perega. Ta oli ligi poolteist kümnendit juhtinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, jõudnud selles liinis maailma tippu, Euroopa kohtuekspertiisiasutuste ühenduse esimeheks – ehk siis: kuhu edasi?
Sellele küsimusele oli ta varemgi mõelnud. Ja mitte üksnes mõelnud, vaid ka tegutsenud. Kandideerinud Tartu Ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti regionaalhaigla juhiks, isegi siseministeeriumi asekantsleri kohale. Ent ikka ja jälle jäänud konkursil teiseks või kolmandaks.
Augusti keskel, kui Lanno (51) sai ettepaneku kandideerida terviseameti juhiks, ootas ees pikk ja põhjalik kodune vaagimistöö. Sellepärast, nagu Lanno tunnistab, et kas ta ikka tahab saada järjekordset hõbe- või pronksmedalit.
Viimasel kandideerimispäeval, kümme minutit enne tööpäeva lõppu kohtuekspertiisi instituudi direktori seitsmenda korruse kabinetis, kust avaneb üle PERHi hiigelkompleksi segamatu vaade Mustamäele, saatis ta avalduse teele.
Eelmise nädala keskel saabus sõnum: tosina kandidaadi seast on Lanno võitnud lõpuks kuldmedali.
Asi ei olnud selles, et Lannol saanuks