Rahvusringhäälingu IT-direktor leidis erilise hobi

Jaanus Lillenberg oma töölaua taga Harjumaal Arukülas. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Vähesed väljaspool Eesti Rahvusringhäälingut teavad, kui tähtis on sealses suures masinavärgis Jaanus Lillenbergi roll. Kui mees lähiajal Eestis tuntuks peaks saama, siis hoopis sellega, mida ta teeb vabal ajal. See eriline hobi ei vii raha ainult välja, vaid toob ka sisse.

Pool aastat pani Jaanus Lillenberg kõhu kõrvalt raha tallele. Ta tahtis endale käekella osta.

Aga mitte sellist, mis miskit riivates klaasile kriime koguks, maha kukkudes katki läheks ja vett saades niiskust imaks.

Tükk aega oli ta elus läbi ajanud kellata. «Noore inimese tüüpiline maailmakäsitus,» nendib ta, «et kui on asi, mis seab piire, ei lase see sul elada elu, mis meeldib.»

Kuni hakkas eelmise kümnendi lõpul aru saama, et igasugused töökohustused ja kokkulepped on ta ajakasutuse niigi ära piiranud. Käekell, mõistis Eesti Rahvusringhäälingu infotehnoloogia ja IT-teenuste direktor Lillenberg (46), ei tee asja kriipsugi hullemaks.

Niisiis, ostaks lõpuks kella!

Poole aasta pärast leidis ta sellise, mis vastas tema tingimustele: kukkumiskindel, veekindel, täpne; ei tööta patareiga, vaid keerab end ise üles. Šveitsi Omega. Kõik justkui perfektne, ainult et...

...numbrite asemel olid sihverplaadil kriipsud, mis tegi õige aja kiire lugemise raskeks, eriti pimedas;

...ja nägi välja nagu kompass.

Ühe asjaolu oli Lillenberg kella otsides kahe silma vahele jätnud. Selle, et