Võistluskart pole nõrkadele! Kuidas on sõita tippmeeskonna tippkardiga?

25.09.2020. Tabasalu, Harjumaa. Tark Racing võistluskart Tabasalu kardirajal. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Mootorisõltlased teavad – ringraja õhustik, lõhnad, helid, adrenaliinipumba lööb see kõik käima hetkega. Eesti tippmeeskond TARK Racing andis Tabasalu ringrajal sõita oma võistluskardi.

Võistluskart on ringrajasõidu alus. ABC. Elementaarühik. Proovige võistluskarti, kui tahate teada, mis on ringrada! Teooria ei maksa midagi, võib kasvõi kakskümmend aastat ekraanilt vormelit vaadata, see on sama hea nagu kirjelduse järgi elevanti joonistada. Nii saab treenida tugevaks vormelivaatajaks, aga võistluskardi roolis, ringrajal, saab teada, mis asi see on tegelikult.

Kõigepealt tuleb ümber lükata mõned müüdid. Räägitakse, et võistluskardiga on füüsiliselt väga raske sõita. Et rool olevat nii raske, et ei jõua keerata. Ei vasta tõele! Kart ei ole nõrkadele, seda küll. Võistluskardil pole vedrustust, iste on sama hästi kui vastu asfalti, istmikutunne kannab ette kõigest, mis sõiduvahendiga juhtub. Aga te ei tulnud ju ometi ringrajale tugitooliga sõitma, või kuidas.

Kõik käib raskelt, gaasi ja pidurit tuleb ikka vajutada, et midagi juhtuma hakkaks. Rooli keeramiseks, eriti sõites ringe ja ringe ja ringe järjest, on vaja füüsilist jõudu. Aga seda ei maksa nüüd ikka üle ka hinnata. Väikesed lapsed sõidavad võistluskardiga – ja väga kiiresti sõidavad! – ning üldse ei nuta.

Sootuks enam kui jõudu, on vaja keskendumist. Võistluskardi roolis tuleb nii-öelda kohal olla, iga hetk olla sõidus. Iga liigutus, iga gaasile minek või pidurdus peab olema täpne ja õigeaegne. Jääd hiljaks, kaotad. Ajas, positsioonis, iseenese silmis. Reaktsioonikiirus on ülimalt tähtis. Ja julgust peab olema.

Teine müüt ütleb, et võistluskardiga ei saa aeglaselt sõita. Siin on juba paras annus tõtt.