Venemaa jaoks oli Kavkaz-2020 edukas

Venemaa sõdurid õppusel Kavkaz-2020 Krasnodari piirkonnas. Foto: MAXIM SHIPENKOV/EPA/Scanpix

Venemaa relvajõud korraldasid 21.–26. septembrini aasta suurima sõjaväeõppuse Kavkaz-2020. Tavapäraselt aetakse üksused iga aasta septembris massiliselt polügoonidele, et testida, kuidas vastaks teatud sõjaväeringkond ohtudele, mis võivad piirkonnas üles kerkida sellelt strateegiliselt suunalt, mida sõjaväeringkond kaitsma peaks.

Ametliku stsenaariumi kohaselt ründas Venemaad väljamõeldud vastane, keda toetas terrorirühmitus. Tegu võis Venemaa jaoks olla Ukraina või Gruusiaga, tõenäoliselt mõlemaga.

Üks selliste õppuste korduv teema on, et Venemaa relvajõud ja nende liitlased ei võitle õppustel kunagi kindla riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. Alati ollakse vastamisi «illegaalsete relvarühmituste», «terroristide» või «relvastatud bandiitidega». Juhuslikult on neil vastastel alati kasutada kõrgetasemeline sõjatehnika, kaasa arvatud strateegilised pommitajad, allveelaevad ja tiibraketid. On selge, et need, keda Venemaa nimetab terroristideks, on tegelikkuses hästivarustatud konventsionaalsed relvajõud.

See, et õppused kestsid ametlikult 21.–26. septembrini, ei tähenda, et need ka tegelikult neil päevil algasid ja lõppesid. Sellised kõrgetasemelised operatiiv-strateegilised õppused kestavad mitu nädalat, alates väljakuulutatud kuupäevadest märksa varem ja lõppedes palju hiljem.

Praktilised ettevalmistused algasid juba märtsis. Juulis toimus Lõuna ja Lääne sõjaväeringkondade vägede lahinguvalmiduse kontroll. Kontrolliti ka teatud Kesksõjaväeringkonna üksusi, õhudessantväelasi ning Põhjalaevastiku ja Vaikse ookeani laevastiku merejalaväelasi. Teadete kohaselt oli lahinguvalmiduse kontrolliga seotud umbes 150 000 sõjaväelast.

Lai geograafiline haare

Õppusel Kavkaz-2020 osales ametlikel andmetel 80 000 sõjaväelast, mis võib olla üllatuslikult täpne arv. Samas tuleb märkida, et tegu ei olnud vaid lahinguüksustega. Lahinguülesandeid täitnud sõjaväelaste arv jäi ilmselt 30 000 ja 40 000 vahele. Ülejäänu moodustasid staabid, logistikaüksused, lahingutoetusüksused ja teised.

Venemaa kaitseministeerium püüdis suure osalejate arvuga kaasnenud pingeid maandada, väites, et ühelegi kindlale operatsioonistaabile ei allu rohkem sõjaväelasi, kui on määratletud Viini dokumendis (13 000). Tõsi, selline Viini dokumendi ümberkirjutamine ei ole operatsioonilisest vaatepunktist loogiline.