/nginx/o/2020/09/30/13382317t1h19a4.jpg)
Pool aastat tagasi hakkas haigekassa uurima koroonapatsientide ravi Kuressaare haiglas, nüüd tunnistab haigekassa, et loodetud ülevaadet ravikvaliteedist ei saadud ja plaanis on tellida uus kliiniline audit, teatas kolmapäeval uudistesaade «Aktuaalne kaamera».
Aprilli lõpus sai Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane haigekassalt teate, et hakatakse kontrollima koroonapatsientide ravi. Haigekassa auditi eesmärk oli hinnata koroonapatsientide ravikvaliteeti, võrrelda ravi vastavust meditsiinistaabi ja haigla enda koostatud ravijuhendile ning viimastele teadusartiklitele.
Et saada toimunust ülevaade, uurisid Saaremaa ravi haigekassa usaldusarstid, kel, nagu hiljem selgus, jäi ravikvaliteedi hindamiseks puudu pädevusest. Seetõttu on haigekassa otsustanud tellida nakkushaiguste arstide liidult uue kliinilise auditi, mis lisaks Kuressaare haiglale võtaks luubi alla ka teiste koroonapatsiente ravinud haiglate ravikvaliteedi.
Värskelt valminud auditist selgub, et 62 protsendi haigete ravimisel kasutati malaariaravimi hüdroksüklorokviini ehk plaqveniili ja iga kolmandat Kuressaares ravil olnud koroonahaiget raviti C-vitamiiniga. Just malaariaravimi ja C-vitamiini kasutamine tekitasidki kevadel kõige enam küsimusi.
Malaariaravimi kasulikkuse kohta pole doktor Arkadi Popovi sõnul siiani selgust, sest kaks seda kasutuks pidanud uuringut kutsuti tagasi, samas näitas hiljuti Belgias tehtud uuring, et teatud määral see siiski suremust vähendab. Lähiajal uuendatakse Popovi sõnul ka senised Covid-19 ravijuhendid.
Kuna Eestis on juba üle kolmandiku haigetest vanuses 50+, vajab ilmselt juba lähiajal enam inimesi haiglaravi.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)