GALERII ⟩ Valitsus andis riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve

Valitsus andis tänasel riigikogu istungil parlamendisaadikutele menetlemiseks üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Peaminister Jüri Ratas esines sel puhul riigikogus poliitilise avaldusega. 

Video ei ole enam kättesaadav.

Ratas märkis riigikogus peetud kõnes, et majanduses valitseb äärmiselt suur ebakindlus ja riiklik sekkumine on hädavajalik, samuti peame veel mõnda aega viirusega edasi elama. «Selleks on riigi panus kindlustunde loomisel ülioluline,»

Ratase sõnul on Eestil seni kriisis läinud oodatust paremini. «Kindlasti ei saa me eeldada, et taastumine kriisieelsele tasemele tuleb kiire,» sõnas Ratas.

Valitsus plaanib järgmisel aastal kokku hoida 10 miljonit eurot riigiasutuste majanduskuludelt. See raha on plaani suurendada infotehnoloogia arendustegevusse. «Meie eesmärk on teha vähema rahaga tõhusamat tegevust,» sõnas Ratas. 

Ratas toonitas, et eelarveotsustest sõltub inimeste, riigi ja majanduse käekäik koroonakriisis ja selle järel. Peaministri kinnitusel järgib Eesti majandustingimusi arvestades eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid.

«Kinnitan, et valitsus on eelarvet koostades pidanud silmas, et riik oleks meile jõukohane,» ütles Ratas. 

Reformierakonna juht Kaja Kallas sõnas, et laenukoormus suureneb ainuüksi järgmisel aastal 5000 eurot iga inimese kohta. «Mis me selle eest vastu saame? Kus on investeeringud ja ühiskondlik arenguhüpe?» sõnas Kallas, öeldes, et valitsus ei toonud välja ühtegi pikaajalist investeeringut. 

«Me ei näe tegelikke kriisist väljumise meetmeid. Majandust ja ettevõtlust tuleb toetada arukalt ja tulemuslikult,» toonitas Kallas. Ühtlasi palus ta arvesse võtta nii Eesti Panga kui ka eelarvenõukogu ettepanekuid. Samuti avaldas Kallas lootust, et järgmise aasta eelarve vastuvõtmisel leiavad toetust ka opositsiooni ettepanekud. 

Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar avaldas heameelt, et teadus- ja arendustegevuse rahastus on jõudnud ühele protsendile SKPst. Teisalt tuletas ta meelde, et sarnaselt ülejäänud maailmaga on ka Eesti suurimaks väljakutseks koroonaviirus. «Eelarve ei paku paraku lahendusi, kuidas pandeemiaga tulemuslikult võidelda ja meie inimeste tervist kaitsta,» sõnas Saar. 

Ta märkis, et uued haiglaruumid, mille ehitamise jaoks valitsus heldelt raha eraldas, on vajalikud, kuid ei valmi lähinädalatel. «On vaja teha, et viirus ei viiks meid haiglasse,» sõnas Saar. Samuti märkis ta, et eelarves ei leia sentigi esimeste haiguspäevade hüvitamiseks. 

«Selleks, et nakatunud inimesed tõbistena tööl ei käik, tuleb hüvitada haiguspäevi esimesest päevast,» lisas Saar, märkides, et kui kõrgepalgalistel inimestel ja neil, kel on võimalik töötada kodukontoris ja jääda koju, siis väikesepalgalistele on hüvitamata haiguspäevad ületamatu auk pere eelarves, mis sunnib võtma riske ja haigena tööle minema. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni juht Siim Pohlak ütles, et eelarve eelistab eestimaist. «Eesti inimestel on põhjust olla järgmise aasta eelarvega väga rahul,» sõnas Pohlak, tuues näiteks erakorralise pensionitõusu, ka täiendava pensionilisa iga lapse eest. Ka rõhutas Pohlak teedeehituse ja haiglavõrgu uuendamise plaane ning rannakaitsevõimekusse panustamist ja raha eraldamist sisekaitse reservile.

2021. aasta eelarve 

Valitsus kiitis eile heaks 2021. aasta riigieelarve eelnõu ja kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2021-2024 ning esitas eelnõu täna riigikogule. 

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht üle 11 miljardi euro. Valitsussektori investeeringute maht küündib 2021. aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni.

Ratase sõnul on eelarve eesmärk seljatada koroonakriis ning panustada majanduse kiiresse taastumisse. Silmapiiril on ka pikemate eesmärkide täitmine. 

«Selleks investeerime näiteks teadus- ja arendustegevusse esmakordselt ühe protsendi oma sisemajanduse kogutoodangust ning panustame järgmisel aastal tugevalt rohe- ja digipöördesse ning taristusse,» ütles Ratas. 

2021. aastal suunatakse raha haiglate Tallinnas ja maakonnakeskustes ning Eesti Varude Agentuuri loomiseks riigi kriisivarude paremaks kindlustamiseks.

Järgmisel aastal tõuseb keskmine vanaduspension 20 euro võrra, jõudes 544 euroni. 

Ratas rõhutas, et praegune kriis erineb varasematest selle poolest, et meie majanduse väljavaateid ümbritseb endiselt äärmiselt suur ebakindlus ning samas valitseb üksmeel, et riiklik sekkumine on hädavajalik. «Tänavu koostasime sügisel ka riigi eelarvestrateegia aastatel 2021-2024, millega kinnitame oma pühendumist naasta kriisi möödudes võimalikult kiiresti eelarve tavapäraste reeglite juurde,» sõnas peaminister.

«Me peame jätkama ja keskenduma sellele, kuidas luua meie majanduses uusi kasvuvõimalusi uute ja tarkade investeeringute toel. Kiirendame ettevalmistatud avaliku sektori projektide elluviimist ja aitame edendada erainvesteeringuid,» sõnas rahandusminister Martin Helme. 

Riigikogu aseesimehe ja erakonna Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on tänavune eelarve vastutustundlik kriisiaja eelarve, mille eesmärk on aidata Eestil tervise- ja majanduskriisist võimalikult kiiresti väljuda. Seeder tõi välja ka riigikaitse stabiilse rahastamise ja laste eest saadava pensionilisa suurendamise.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga aastal 2020.

Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud ligikaudu 1,4 miljardit eurot.

Mahukad leevendusmeetmed ja kriisi tõttu vähenev maksutulu viivad eelarve puudujääki, mida on valitsus otsustanud järgnevatel aastatel vähendada, et tasakaalu poole liikuda. Struktuurne puudujääk tähendab majandusele arvestatavat stiimulit, mis aitab kriisi mõju pehmendada.

Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7 protsendiga SKPst ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst. 2022. aastal väheneb kava kohaselt valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk 4,9 protsendile SKPst ja nominaalne puudujääk 5,4 protsendile SKPst, 2023. aastal struktuurselt 3,3 protsendile SKPst ja nominaalselt 4,3 protsendile SKPst ning 2024. aastal struktuurselt 1,3 protsendile SKPst ja nominaalselt 2,5 protsendile SKPst.

Eesti valitsussektori võlakoormus kasvab, kuid jääb 2021. aastal ikka Euroopa Liidu madalaimaks. Kriisi tõttu tekkinud eelarve puudujääki ja elavdamismeetmeid on kavas rahastada võlakirjaemissioonide ning laenudega. Järgmisel aastal on valitsussektori võlakoormus 6,6 miljardit eurot ehk 23,6 protsenti SKPst. Prognoosi järgi võtab riigikassa 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,3 miljardit eurot.