Ettevõtjad lahendavad probleeme, milleni riik ei jõua

Maapiirkondades passib kasutada mõistet kogukonna ettevõtlus. Näiteks kui ühistransport ei kata piirkonna elanike jaoks olulisi sõlmpunkte, tuleb pead kokku panna ja koos lahendus otsida. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Maapiirkondades saab elu edendada mitut moodi. Üks võimalus on alustada sotsiaalse ettevõtlusega, et lahendada kohalike elanike muresid.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi lektor Lea Sudakova rääkis, et kuigi sotsiaalsel ettevõtlusel on mitu definitsiooni ja eri riikides kasutatakse mõistet isemoodi, siis kõige lihtsam on seletada, et tegemist on tavalise äriettevõttega, mille eesmärk on sotsiaalsete probleemide lahendamine.

Tihtipeale ei ole paljud sotsiaalse ettevõtluse tunnustega ettevõtted end vastavalt määratlenud, sest Eestis ei ole selleks sundi või vajadust. Soomes pakub riik sotsiaalsetele ettevõtetele maksusoodustusi, sestap on sealsetel ühingutel suurem huvi end sel viisil registreerida.

„Kui kakskümmend aastat tagasi hakkasime maapiirkondades täiendkoolitusi tegema ja rääkima kogukonna ettevõtlusest, siis inimesed ajasid tihtipeale arvasid, et oleme mõnest kogudusest,” meenutas lektor. Sellist eksiarvamust enam naljalt ette ei tule, kuigi sotsiaalne ettevõtlus on jätkuvalt pigem tundmatu mõiste. Aga Suurbritannias on see ühiskonnas laiemalt väga hinnatud. Näiteks kui inimene jääb pensionile, liitub ta sageli mõne taolise ettevõttega, et vabatahtlikuna kogukonna­ellu panustada.

Kui näed viga, tule ja aita

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku tegevjuht Helen Mikkov kõneles, et sotsiaalseid ettevõtteid on vaja muu hulgas väljaspool tõmbekeskusi, sest need pakuvad praktilisi lahendusi igapäevaelu probleemidele. „Riik ei jõua kõikjale ega saagi jõuda. Kus viga näed laita, seal tule ja aita,” lausus Mikkov.