Hobune teeb väiketalus paljud tööd ära

Priit-Kalev Parts ja Eesti tõugu Aare, kes on nelja-aastane ning juba tubli tööhobune. Foto: Kristina Traks

„Masinatega ma sina peal ei ole, aga hobustega saan hakkama,” sõnas Viljandimaal tegutsev väike­talunik ja kultuuriakadeemia õppejõud Priit-Kalev Parts. Just sellepärast polegi tal majapidamises traktorit, vaid kõik traktoritööd saavad tehtud kahe Eesti tõugu hobusega.

Kui vähem kui sada aastat tagasi oli tööhobuse olemasolu maamajapidamises vältimatu, siis tänapäeval on Eestis talusid, kus hobust põllu- ja metsatöödel kasutatakse, ülivähe. Hobuseid peetakse enamasti maastikuhoolduseks või spordi eesmärgil. „Pigem ostetakse traktor, mille kasutamine tundub lihtsam. Tegelikult on tööhobused aga üsna lollikindlad ja pidamistingimuste suhtes vähenõudlikud. Muidugi – elustiil peab olema selline, et hobune majapidamisse sobitub,” ütles Parts. Tema majapidamisse jõudsid hobused tosin aastat tagasi, kui ta kolis maale ning lapsele soovitati hobu­teraapiat. „Alguses jalutasin hobusega küla peal, harjutasin teda häälte ja olukordadega. Järjest hakkasin proovima temaga ka erinevaid töid teha.”

Hobune töötab seal, kuhu masin ei mahu

Hobust saab kasutada mitte ainult põllutöödel, vaid ka metsas. Teatud kohtades ja töödel on hobusel lausa eelis. Näiteks pääseb väikesekasvulise Eesti tõugu hobusega ligi sinna, kuhu masin ei mahu või kinni jääb. Metsas hobustega majandamiseks sobivad hästi meie oma ohustatud tõud: Eesti, Tori ja Eesti raskeveohobune.

Partsi sõnul saab hobust kasutada metsaonnide või suvekodude ümber, kuhu teed ei vii või on tee nii kehv, et sinna masinaga peale minna ei kannata. „Hobusel on sellises kohas harvesteri ees suur konkurentsieelis, eriti väiksemakasvulistel hobustel,” ütles ta. „Või näiteks jõkkekukkunud puude väljasikutamine – enamasti vajab väljatõmbamist mõni nott ja juurdepääs võib olla raskendatud. Hea töö tugevale hobusele.”