Tartust Tallinna ⟩ Neljarealise tee ehitust alustatakse ka ülikoolilinnast

Liiklussagedus vähenes Eesti maanteedel koroonaviiruse tõttu. Foto: Eero Vabamägi

Maanteeamet saab lisataotlusega järgmiseks aastaks 25 miljonit juurde Kärevere-Kardla teelõigu neljarajaliseks ehituse alustamiseks, kruusateedele mustakatte ehitamiseks ning maanteeprojektide ettevalmistamiseks. Lisaks sai majandusministeerium omavalitsuste transiitliikluse ja ettevõtlusega seotud teede parandamise toetamiseks 20 miljonit eurot.

Käravere-Kardla on Tallinn-Tartu maanteel olev 4,4-kilomeetine (170-174,4) lõik, mis asub NATURA 2000 alas. Seetõttu on lõigule planeeritud kaks eritasandilist loomade teeületust. Väikeulukitele rajatakse läbipääsud läbi lõigul asuvate truupide.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on keerulisel ajal oluline jätkata investeeringutega, et turgutada majandust ja tulla sujuvamalt langusest välja. «Lähiaastatel jätkuvad investeeringud kõigi kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamiseks ja järgmiste projektide ettevalmistamiseks, et vähendada liiklusõnnetusi meie tihedaima liiklusega teedel,» lausus Aas. 

Järgmise aasta riigieelarvega eraldab valitsus lisanduvalt 10 miljonit eurot, millega algab Kärevere-Kardla teelõigu neljarajaliseks ehitamine.

10 miljoni euro võrra suureneb ka rahastus kruusateedele katete ehitamiseks ning Maanteeamet saab projektide ettevalmistamiseks lisaks 5 miljonit eurot.

2022. aastaks planeeris valitsus riigi eelarvestrateegias Kärevere-Kardla lõigu ehituseks veel 8 miljonit eurot.

2021. aastal on ehituses 41,4 km neljarajalisi teid, millest 6,7 km avatakse hiljemalt järgmise aasta lõpuks ka liiklusele. Riigiteede teehoiukava 2020-2030 näeb ette, et Tallinnast Tartu ja Pärnu suunal on kavas ehitada neljarajalised maanteed valmis 2030. aastaks.

Tallinnast Narva suunas ning Pärnust edasi Iklani on kavas ehitada maanteed neljarajaliseks 2035. aastaks.

Riigiteede teehoiukava uuendatakse igal aastal, et viia teede arendamise plaan kooskõlla uuendatud riigi eelarvestrateegiaga, uuenenud 2020-2030 aastate teehoiukava valmib selle aasta lõpuks.

2021. aasta tähtsamad riigimaanteede ehitusobjektid:

• Tallinna-Tartu maantee Võõbu-Mäo neljarajaline tee;
• Tallinna-Tartu maantee Kärevere-Kardla neljarajaline tee;
• Tallinna ringtee Kanama-Valingu neljarajaline tee;
• Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel Tiskre ristmiku ja Tabasalu mäe vaheline neljarajaline tee;
• Narva maantee Väo sõlm;
• Sillamäel Pavlovi tänava ja Viivikonna maantee eritasandiline ristmik;
• Saue ja Topi sõlme ühendustee;
• alustatakse Riia eritasandilise ristmiku ehitusega. 

Lisaks riigiteede arendamiseks juurde antud 25 miljonile eurole, otsustas valitsus eraldada 20 miljonit eurot kohalike omavalitsuste teede juhtumipõhiseks toetuseks, millega saavad KOV-id parandada teelõike, mida läbib tavapärasest rohkem kaubavedu või tee on seotud ettevõtlusega.

Aas palus omavalitsustel luua enne riigieelarve kõnelusi ülevaate, kui palju lisaraha on endiselt vaja, et ettevõtluse ja kaubaveoga teed korda teha. «Eelkõige selleks, et luua paremad tingimused ettevõtluseks ning samal ajal pakkuda kohalikele elanikele kvaliteetsemaid teid. Lisarahastusega saame väga paljud nendest teedest loodetavasti juba järgmise aasta lõpuks korda,» lausus Aas.