Riigikohus: PRIA registriandmeid usaldanud põllumehelt ei või toetust tagasi nõuda

Põld. Foto: Sander Ilvest

Riigikohtu halduskolleegium selgitas lahendis, et nõutava hoolsusega tegutsenud karjakasvataja ei vastuta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt registrisse kantud andmete õigsuse eest.

Toetusnõuetele vastav põllumaa tuleb usaldusväärselt kindlaks määrata PRIAl endal.

Riigikohtusse jõudnud haldusasjas määras PRIA Hiiumaa talupidajale Tõnu Kapteinile rannakarjamaa eest ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse. Veidi vähem kui aasta hiljem tunnistas PRIA otsused kehtetuks, vähendas toetusi ja nõudis põllupidajalt osa raha tagasi.

Kontrolli tulemusena vähendas PRIA põldude toetusõiguslikku pindala ligi 19 hektari võrra. Registriandmed, mille järgi oli maa karjatamiseks sobivas seisukorras, polnud PRIA väitel õiged: osal maast kasvas ülemäära palju kadakaid, osa oli liigniiske. Asutuse hinnangul maksti taotlejale toetust seega osaliselt alusetult.

Riigikohtu halduskolleegium rahuldas Tõnu Kapteini kaebuse ja tühistas PRIA otsused.

Kaebaja tugines toetusi taotledes PRIA põllumassiivide registri andmetele. Kohtu hinnangul on ekslik asutuse seisukoht, et taotleja peab ise tegema sobivate meetoditega kindlaks nõuetele vastava põllu pindala. Toetuse taotleja peab küll märkima kaardile oma põldude asukoha ja vajadusel täpsustama maa kasutust, kuid maksimaalne toetusnõuetele vastav pind tuleb usaldusväärselt ja täpselt kindlaks määrata just PRIAl. Seejuures peab asutus arvestama ka põllumaa seisundit.

Taotlejal ei olnud kohustust kontrollida, kas PRIA on pindala õigesti kindlaks teinud. Säärane nõue oleks taotleja jaoks ka liiga koormav – PRIA määrab toetusõigusliku pindala ortofotode, tarkvara, seadmete ja Euroopa Komisjoni juhiste abil, mis ei ole igaühele mõistlike pingutustega kättesaadavad ega pruugi olla ka arusaadavad. Pealegi ei olnud taotleja PRIA veast teadlik. Seega polnud registriandmeid usaldanud taotlejale põhjust ette heita eeskirjade eiramist ja PRIAl ei olnud alust toetust tagasi nõuda.

Talupidaja vaidles PRIA-ga ka selle üle, kuidas määrata kindlaks toetusnõuetele vastav pind rannakarjamaadel, kus kasvavad kadakad. Kolleegium selgitas, et pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Traditsioonilistel rannakarjamaadel kasvavad väiksed kadakad, mis ei sega karjatamist, ei takista ka toetuse määramist.