:format(webp)/nginx/o/2020/10/04/13390394t1hc081.jpg)
Iga päevaga aina kasvavad koroonadiagnoosi saanute numbrid mõjuvad esmapilgul ehmatavalt – kas tõesti on olukord Eestis varsti sama tõsine kui märtsi keskel vahetult enne eriolukorra välja kuulutamist, küsis esmaspäeval ETV uudistesaade «Aktuaalne kaamera».
«Need nakatumisnumbrid ei ole otseselt võrreldavad kevadistega, sest kevadel oli testile saamise tingimused hoopis teised kui on täna,» selgitas koroona levikut modelleerinud Mario Kadastik, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur.
Kui kevadel testiti vaid tõsiste sümptomitega või riskirühma inimesi ja üksjagu haigeid jäi Kadastiku sõnul toona üles leidmata, siis täna on testimislävend väga madal ja nii leitakse üles protsentuaalselt märksa enam nakatunuid.
«Kevadel, kui me leidsime 20 nakatunut, siis tõenäoliselt oleks see number sarnaste testimisprotseduuriga praegu 60-70 piirkonnas. Selles mõttes me ei saa võtta, et me oleme sama hullus olukorras kui kevadel tippajal,» rääkis Kadastik.
Teadlase sõnul näitab kõige paremini kevadise ja praeguse olukorra erinevust haiglaravi vajate arv. Praegu on haiglasolijate arv hakanud taas kasvama ehk Kadastiku sõnul annab see tunnistust, et viirus on populatsioonis piisavalt levinud ja jõudnud riskigruppideni.
Viiruse levikut uurinud teadlase sõnul on praegu Eestis tegu ilmselt teise laine algusega.
«Kui me vaatame, et meil on tegemist laine tõusuga, siis me oleme ikka algusfaasis. Lihtsalt see, kas see laine on kuu aega, kolm kuud, kuus kuud, seda on vara öelda,» sõnas Kadastik.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)