Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Ene-Margit Tiit: seaduste tähendus kriisi ajal

Ene-Margit Tiit.
Ene-Margit Tiit. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kriisi ajal on mõnikord tarvis järele mõelda ka seaduste ja nende vajalikkuse üle, kirjutab Tartu Ülikooli matemaatika emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Kriisi ajal võib tulla uusi ­seadusi, nõudmisi ja regulatsioone, mis on kas soovitatavad, rangelt soovitatavad või kohustuslikud, mille täitmist riik kas kontrollib või ei kontrolli, kas karistab möödahiilimise eest või ei karista. Kuid on ka vanu, juba pikka aega kehtinud seadusi, mille tähtsus kriisi ajal võib suuresti muutuda.

Koroonapandeemia praeguses ­faasis on osutunud üheks kõige tõhusamaks meetmeks kontaktsete isikute individuaalne jälgimine üksikute haiguskollete kaupa. See eeldab, et kõiki haigetega kokku puutunud ja nendega koos elavaid isikuid jälgitakse. ­Terviseameti töötajad teevad selles, nagu on selgunud, väga head tööd. Ometi on siin üks suur aga.

Tagasi üles