/nginx/o/2020/09/27/13375132t1hfbf1.jpg)
«Aktuaalne kaamera» võttis kokku möödunud nädala suurima poliitteema, küsides kommentaare erinevate parteide liikmetelt või nende esindajatelt. Kuigi rahandusminister usub, et USA advokaadibüroo teema on nüüd ammendatud, on arvajaid, et asjaajamine ei ole päris õige.
Kolmapäeval jõudis Ameerika advokaadi Louis Freeh ja tema bürooga sõlmitud õigusabi lepingu lahkamine riigikogus kulminatsioonini, kui opositsioon proovis umbusaldada rahandusminister Martin Helmet. Umbusaldus läbi ei läinud, kuid seejuures oli märgiline, et ka kolm EKRE koalitsioonipartneri Isamaa saadikut Helmele oma toetust ei väljendanud.
USA advokaat Louis Freeh visiit erikomisjonide istungile tuli kõigile üllatusena ja temaga sõlmitud õigusabilepingu lahkamise peale kulutati kolmapäeval rahandusministri umbusaldamist proovides tunde. «See oli tõesti väga ilus etendus Martin Helmelt. Ega ikkagi vastuseid ei ole,» sõnas riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik (SDE) «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuus.
«Ma olen täiesti kindel, et opositsioonisaadikute arvates jäid kõik küsimused vastamata ja kõik teemad õhku, aga poliitiliselt seda enam üleval hoida ma ei kujuta ette et neil on võimalik,» ütles rahandusminister Martin Helme umbusalduse läbikukkumise järel.
«Perekond Helmedel on lihtsalt võim koledal kombel pähe hakanud ja seda mõju me näeme. See on see hoiak, et «teen mis tahan ja kui keegi julgeb veel midagi küsida, siis veel karjun ka ta peale»,» nentis riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige Siim Kiisler (Isamaa) intervjuus.
Riigikogu rõdult jälgis kolmapäeval toimuvat ka Ragnar Meitern. Tegemist on Londonis elava eestlasest investeerimispankuri ja nõustajaga ning 25-aastase karjääri jooksul on ta töötanud näiteks suurpankades Citigroup, Standard Chartered ja ING. Eestil on ta aidanud leida meid USA-s rahapesu-küsimustes esindav advokaadibüroo ja teistpidi on temast saanud Freeh büroo lepinguline nõustaja.
Investeerimispankur Ragnar Meitern büroo palkamises konflikti ei näe. «Huvide konflikti ei näe sellepärast, et mina ei ole olnud üks nendest inimestest, kes seda konkurssi läbi viis. Sellepärast ei näe ma ka huvide konflikti, ma ei olnud kuidagi seotud konkurssi läbiviimisega, nende tingimuste loomisega ja lõpliku otsuse tegemisega.»
Helme ütles, et Meiternist oli büroode valimisel abi. «Kuna ta on pikalt-pikalt töötanud Londonis finantssektoris, puutunud kokku just selle maailmaga, siis piltlikult öeldes tal on väga väärtuslik telefoniraamat,» ütles Helme ja lisas, et Meitern neile kindlat bürood ei sokutanud. Veel rääkis ta, et mullu detsembris kohtus ta ka teiste büroodega, et uurida hinda ja võimalusi. Algselt kutsuti pakkumisele kolm bürood, kuid teised taandasid end huvide konfliktile viidates, vahendas «Aktuaalne kaamera».
«Lõplikult nad siiski otsustasid, et neil on teatud võib-olla huvide konfliktid või on probleem sellega, et tegelikult suuremalt osalt õigusabi büroosid ei taha riiki esindada sellises situatsioonis, kuna neil on eksisteerivad kliendid, kes maksavad neile hästi palju raha. Seda siis pankade poole pealt või riikidest, kust, ütleme, rahapesu tuleb," selgitas Meitern.
Minister Helme pidi umbusaldamisel tagasi lükkama kõiki seniseid etteheiteid - rääkima taas Freeh nõustamisrollist rahapesuga seotud Prevezoni kaasuses, viidetest koostööle venelastega Ühendriikide senati luurekomitee raportis ning meie enda Washingtoni saatkonna negatiivse hinnangu mittearvestamisest.
Opositsiooni hinnangul ei kannata ministri asjaajamine lepingu sõlmimisel kriitikat ning tekitab korruptsioonikahtluse. «Ühel käel on tõesti see, et tegemist oli noore aktiivse ministri uljaspäisusega - läksin, avasin uksed, tegin lepingu, uhke värk, eksju. Ja teisel käel on tõesti see, et tegelikult osa rahast tuleb siis tellijale või vahendajale mõne aja pärast arvele tagasi,» rääkis Raik «Aktuaalsele kaamerale».
«Minu meelest see nädal ju näitas, et Martin Helme on kõik valitsuses ümber oma sõrme keeranud. Ta tegeleb riigikaitse korraldusega, ta tegeleb rahvusvaheliste õigusabilepingute sõlmimisega. Ka riigi rahakott on tema käes,» ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Umbusaldamise vastu jätsid hääletamata kolm Isamaa saadikut. Üks neist oli Siim Kiisler, kes ütles, et ei kiida sellist asjaajamist heaks ega saanud ministrit toetada.
«Üks tuttav oli seal ja see tuttav soovitas teist tuttavat ja niimoodi me täpselt seda asja ajamegi siin. Meenutab sellist Kesk-Aasia viisi, et kui tahad äri ajada, siis kuskil on ministri tuttav, kellega tuleb kokku saada ja kellega tuleb asjad läbi arutada ja siis võetakse ühendust ja siis saadakse kuskil kokku ja siis lõpuks minnakse valitsusse ja öeldakse, et meil on selline mõte ja andke mulle volitus,» kommenteeris Kiisler «Aktuaalses kaameras».
Kolme Isamaa saadiku puudumine hääletuselt võib tunduda märgina, kuid Helme ütles, et tegelikult oli tulemus täpselt selline nagu oodati. «Ma olen rahul sellega, et see teema on minu meelest lõpetatud. Pärast umbusaldust enam ei ole ju võimalik seda teemat edasi lüpsta ei komisjonides ega suures saalis,» arvas minister.
«Kahjuks on nii, et senikaua, kuni koalitsioonierakonnad üritavad iseennast veenda, et neil on selles valitsuses parem, siis senikaua on väga raske seda murda,» ütles Kallas, kelle sõnul lubab opositsioon sellegipoolest teemaga edasi tegeleda.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)