Hallar Meybaum: Ida-Virumaa rohepööre

Kiviõli keemiatehas  Foto: Sander Ilvest

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum kirjutab sellest, et Eesti peaks rohepöörde tegemisel eeskuju võtma Saksamaast. 

Euroopa Liidu rohe-eesmärgid panevad riike tegutsema selle nimel, et 2050. aastaks oleks saavutatud kliimaneutraalsus. Maailma juhtivate tööstusriikide hulka kuuluv Saksamaa on ette võtnud ­ambitsioonika projekti nimega Energiewende ehk energiapööre, mis hõlmab tervet ­hulka samme. Selle alla mahub nii tuumajaamade sulgemine 2022. aastaks kui ka transpordistruktuuri ümberkujundamine, et piirata liiklusest tulenevat CO2-heidet.

Praegu on väga aktuaalne söe­energiast loobumine. Juuli alguses kinnitasid Saksamaa seadusandjad plaani, mille põhjal hakatakse sulgema kivi- ja pruunsöel töötavaid elektrijaamu. Mõni neist lülitatakse võrgust välja juba kahe aasta pärast ning järkjärguliselt tootmisvõimsust vähendades lõpetavad viimased söe­elektrijaamad tegevuse 2038. aastal. Vähetähtis pole asjaolu, et Saksa Liidupäeva otsusega raiuti seadusesse eesmärk, et 2030. aastal tuleb 65 protsenti energiatarbimisest taastuvatest allikatest.

Söest loobumine on külge saanud ka hinnalipiku: kokku on kavas kulutada 40 miljardit eurot regionaalarenguks. Liidumaad saavad raha kasutada majandust toetava infrastruktuuri arendamiseks, näiteks lairibavõrgu, transpordiühenduste jaoks. Eesmärk on jõuda kestliku majandusmudelini, mis toetaks lisaväärtust pakkuvat tööhõivet, kuna söest loobumine tähendab survet ka tööturule.