Vahel tundub, et elame mingis kohutavas ajastute paradigma vahetuses. Umbes nii, nagu kristlus asendas esimestel sajanditel antiikaja ning algas pime keskaeg, kirjutab õppejõud ja kirjanik Olev Remsu.
Olev Remsu: antiigist pärit euroopalikud väärtused peavad jääma (11)
Enne oli loogikamaailm, kehtis põhjuse ja tagajärje seos, püüeldi tõe poole, ent kõik see oli ühiskonna koolitatud vähemuse päralt. Meenutame: Pythagorase, Eukleidese, Ptolemaiose teoreemid, nende tõestamise ilu, kogu antiikfilosoofia, mis ikka ja alati baseerub küsimusel miks?. Kristlus pakkus midagi muud: neitsist sündimise, paari leiva ja kalaga tuhatkonna inimese toitmise, ülestõusmise, kolmainu ja teisigi dogmasid, mille kallal oli keelatud juurelda, ent see-eest kuulusid need kõigile, isegi orjadele ning – uskumatu! – ka naistele. Küsimust metafooride puhul ei tohi esitada. Loogika asendus sugestiooni ja nakkusega ja nii hävitati jäägitu andumusega antiiktekste, pandi põlema raamatukogusid, skulptuuridel löödi maha päid – iidolid sihukesed! Muinasjutte usuti, selline emotio’le ja religio’le üles ehitatud ilmakäsitlus haaras rahvahulki algul Vahemere-äärsetel, hiljem kaugematelgi aladel. Toimus kristlik kollektiviseerimine, intelligentsuse allakäik ja isiksuste hääbumine. Seejuures ülendumise ja pühaks saamise tähe all.
Kristluse kõige küsitavam dogma on ülestõusmine, ent selles peitub lühidalt kogu ristiusu sisu: viimased saavad esimesteks, kui jumal nad välja valib. Ja mida tehakse kirikus? Pastor-preester kuulutab: «Kristus on üles tõusnud!»; kirikulised vastavad kooris: «Tõesti, on üles tõusnud.»
Ja nii kestis see mitusada aastat kuni renessansini, mõneti veel kauemgi. Seejärel domineeris taas pikalt ratio, tekkis üpris uus tsivilisatsioon, taas tõusis au sisse kausaalsusloogika, toimus tööstusrevolutsioon, loodi pangad, lääneriigid demokratiseerusid, käidi ära Kuu peal, praegu elame interneti kõrgühiskonnas.
Sadakond aastat tagasi tegi bolševism võimsa ja kahjuks üpris eduka katse murda ratio-maailm ja asendada see dogmadega: klassivõitlus, proletariaadi diktatuur, maailmarevolutsioon. Kõik oli/on ju muinasjutt, kuid neisse usuti, nende eest oldi valmis minema surma. Kõlas loosung «Rahu, leiba, maad!». Mis sest, et läks läbinisti vastupidi, tulid võikad kodusõjad, saabusid hirmsad näljahädad, maa võeti hoopis ära, ent see ei takistanud paljusid olemast edasi bolševik. Tõesti on üles tõusnud!
Fašistid ja natsidki üritasid kummutada tõe- ja loogikamaailma, ent nemad mängisid oma kaardid käest sõdade alustamisega. Kui marksismil baseeruvas ühiskonnateoorias leidub nii mõnigi tõetera, siis rassiteooriad on pööbli soovunelmaist tekkinud täielik bluff. Aga siiski julgeksin oletada, et kui Hitler poleks olnud nii kärsitu Euroopa allutamisega, oleksid tema arulagedad ideed maailmas, aga ka demokraatiariikides populaarsemad olnud. Mäletame, et Hitleri toetajaid jätkus Inglise kõrgaristokraatia hulkagi. Tõesti on üles tõusnud!